VESI
NAVIGATSIOONIMÄRGID
NMIS – navigatsiooni- märgistuse haldamise tugitarkvara Eestis Leo Käärmann , Transpordiameti veeteede nutilahenduste juhtivspetsialist Pärtel Keskküla , Transpordiameti laevateede osakonna peaspetsialist Nii nagu liiklusmärgid aitavad korraldada maanteeliiklust, on veeteel navigatsioonimärgid, mille roll on siiski teemärkidest mõnevõrra teistsugune. Kui kuival maal võib üldiselt sõita ainult teedel, siis vee peal on lubatud sõita kõikjal, kus see spetsiaalselt keelatud pole. Kuna aga veel liigeldes ei ole tavaliselt nähtavad ei laevatee piirid ega ohtude asukohad, on veeteedel märkide oluline, enamasti isegi peamine roll aidata meresõitjal (veeliiklejal) kindlaks määrata enda, laevatee või ohtude asukohta.
avigatsioonimärkide hulka kuuluvad peale visuaalsete N navigatsioonimärkide (tuletornid, tulepaagid, päeva- märgid, poid, toodrid) ka teised, laevast väljaspool asuvad navigeerimise abivahendid, nt raadionavigatsiooni abivahendid, heli tekitavad navigatsiooni abivahendid ja ka organisatsioonilised abivahendid (VTS – Vessel Traffic Service ). Kuigi edaspidi on juttu Eesti navigatsioonimärgistusest, siis tege- mist on siiski ülemaailmse ühtse navigatsioonimärkide süsteemi nõuetele vastava märgistusega, mis on Eestis tänapäeval kasutu- sel. Eestis on 1628 navigatsioonimärki, millest 323 on püsimärgid ja 1572 on ujuvmärgid. Püsimärkide hulgas on 55 tuletorni. Trans- pordiametile kuulub 42% ja erasadamatele 34% navigatsiooni- märkidest, ülejäänud on erimärgid kontrolljoone ja piirirežiimi ala tähistamiseks piiriveekogudel. Eesti sai NSV Liidu hüdrograafiateenistuselt päranduseks nukras seisukorras navigatsioonimärgid. See, mis ei olnud otseselt lagune- nud, oli halvas või väga halvas seisukorras ja kaugel sellest, et oleks olnud tolle aja kontekstis ajakohane. Veeteede Amet alustas 1993. aastal koos kohaliku ettevõtte Cybernetica ASiga uue navigat- sioonimärgistuse tehnilise kontseptsiooni väljatöötamist, mille kohaselt oli vaja esmalt nullist välja töötada tuletornide ja poide uued tuleseadmed ning andmeedastusseadmed ja paika panna kogu süsteemi arhitektuur. Kontseptsioon nägi ette ka märkide andmesidevõrgu loomise – märkides lokaalvõrk ja märgid ise NMT,
hiljem GSM ning lõpuks LTE mobiilsidevõrgus. Andmesidevõrk oli ette nähtud märkide töö juhtimise ja oleku seire tagamiseks.
Alates 2007. aastast on riistvara arendamiselt ümber orienteerutud peamiselt navigatsioonimärgistuse infosüsteemi (NMIS) arendami- sele. Infosüsteem pakub tarkvaralist tuge navigatsioonimärkide andmestike haldamiseks ja navigatsioonimärkide ekspluatatsiooni korraldamiseks alates tonne kaaluvast poivarustusest kuni märkidel paikneva aparatuuri seadistamiseni üle veebi. NMIS on praeguse kujuni jõudnud Transpordiameti (endise Vee- teede Ameti) ja firma SPX AtoN Eesti OÜ (endine Cybernetica AS navigatsioonisüsteemide osakond, hiljem Sabik Eesti OÜ) 29aasta- se koostöö tulemusena. Seega on NMIS riistvara ja tarkvara algusest lõpuni kui tellija-kasutaja ja rätsepa koostöös sündinud süsteem.
NMIS on liidestatud mitme teise IT-süsteemiga, sh AIS/VDES-kalda- võrguga, GIS-rakendustega ja riigi infosüsteemiga¹.
NMIS ja märkide andmestike haldamine NMISis toimub kogu navigatsioonimärkidega seotud info halda- mine. Infosüsteemi seda osa, mis võimaldab veebis hallata märkide elutsüklit (läbi viia uute navigatsioonimärkide loomise, olemas-
¹ Riigi infosüsteemi moodustavad X-tee andmevahetuskihiga ühendatud avalikud andmekogud, mis saavad selle abil teiste süsteemi kuuluvate andmekogudega turvaliselt automaatselt andmeid vahetada.
16
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook