VESI
NMISi andmeid kasutab sisendinfo allikana ka Transpordiameti hüdrograafia infosüsteem (HIS).
asukoha koordinaate, need on töökäsuga kaasas ja nende alusel joonistab laevatöö tugitarkvara laevajuhi ekraanil märklaua. Laevajuhi ülesandeks on manööverdada laevaga nii, et ujuvmärgi ankrut üleval hoidev kraana noole otsa tähistav punane täpp on täpselt märklaua keskel, anda abilistele märku ankur lahti lasta ja kinnitada arvutis klahvi vajutusega paigaldus. Ankru lahti päästmise koht registreeritakse NMISis ankru asukohana ning sellest saab ühtlasi tuletada paigaldustöö vea suuruse. Kui viga jääb lubatust väiksemaks, siis loetakse märk korrektselt paigaldatuks ja NMISis muudetakse automaatselt ujuvmärgi paigaldusolek ning registreeritakse paigaldusaeg. Kui paigaldus nõutava täpsusega ei õnnestu, siis korratakse paigaldus- tööd ning, kui ikkagi ei õnnestu vajalikku täpsust saavutada, siis peab töö kinnitama või tagasi lükkama töö tellija. NMIS-andmete alusel tehakse ka muudatusi teistes infosüsteemi- des – tehakse kaardikorrektuuri, koostatakse navigatsioonihoiatusi jms. NMIS liidestus teiste süsteemidega NMIS sisaldab ruumiandmeid, kuid ülesehituselt ei ole tegemist geoinfosüsteemiga. NMIS on liidestatud GIS rakendustega, olles neile sisendandmete allikaks. Olulisim GIS-rakendus on avalik veebirakendus , milles kuvatakse navigatsioonikaartide, Nutimeri muude kaartide või aerofotode taustal teiste hulgas ka NMISis hallatavate navigatsioonimärkide andmekihte. GIS-rakendus Nutimeri töötati algselt välja elektrooniliste navigat- sioonikaartide kuvamiseks avalikus veebis. Hiljem lisati kihid HIS ressurssidega (sügavuspunktid, samasügavusjooned, vrakid jne), navigatsioonimärkide kihid, sadamad, ankrualad. Viimati lisati Nutimerele kihid AIS-objektidega (laevad, AIS-märgid, AIS/VDES- baasjaamad, AIS-liidesega meteojaamad). AISil põhineva digimärkide (AIS-märgid ja virtuaalmärgid) teenuse osutamiseks on NMIS liidestatud AIS-marsruuteri abil AIS/VDES- baasjaamade võrguga. AIS-andmevoo ArcGIS-rakendus, mis on välja töötatud peamiselt laevade asukohtade reaalajas kuvamiseks, kuvab muude objektide hulgas ka digimärke. Lisaks on olemas autentimisega GIS-rakendus Nutimeri 2, mis on Transpordiameti spetsialistidele NMISi GIS-liideseks, ehk NMIS ruumiandmete visualiseerimiseks ja nendega töötamiseks.
NMISi põhikomponendid on navigatsioonimärkide andmebaasi sisaldav märkidele vastavate andmeobjektide haldusrakendus NMA ja navigatsioonimärkide ekspluatatsiooni korraldamise tuge pakkuv NME. Kuna NME-l on reaalaja andmeside navigatsioonimärkide ja töölaevadega, siis kuulub NME juurde olulise komponendina suure- mahulise puhverandmebaasiga sideliides. Digimärkide funktsio- naalsuse aitavad NMISil luua AIS-marsruuter ja AIS/VDES-baas- jaamade võrk. Sisseehitatud GIS-funktsionaalsust asendavad liidestused ArcGIS taristu GIS-rakendustega. NMIS on X-tee liidese kaudu liidestatud riigi infosüsteemiga, konk- reetsemalt riigi infosüsteemi kuuluva sadamaregistriga. Sadamate navigatsioonimärke hallatakse NMISis nagu kõiki teisigi Eesti navigatsioonimärke. Valmimas on arendus sadamate uute navigat- sioonimärkide projektide ja olemasolevate märkide muudatuste menetlemiseks otse sadamaregistris. Näiteid navigatsioonimärkide uuenduslikest insenerilahendustest Nagu eespool mainitud on NMIS sündinud pikaajalise koostöö tulemusena, millest tulenevalt NMISis puuduvad täielikult standard- komponendid, mida saaks valida maailma navigatsioonimärkide seadmeid või programme pakkuvate firmade tooteriiulitelt. All- järgnevalt on toodud loetelu arendustest, mis on valminud Transpordiameti (Veeteede Ameti) ja arenduspartneri koostöös ning on või olid omas ajas uuenduslikud ja mis on kasutusel Eesti navigat- sioonimärkidel (NMISis). Navigatsioonitulede juhtimine NMISis kasutusel olev tulede GNSS sünkroniseerimine võimaldab ilma märkidevahelise sideta sünkroniseerida suvalist arvu suvaliselt paiknevaid navigatsioonitulesid, kusjuures sünkroniseerimine võib tähendada nii erinevate märkide tuleperioodide alguse muutmist samaaegseks kui ka selle tahtlikku lahkuviimist. Eesti navigatsioonimärkidel kasutusel olev kalendri- ja kellaaja põhine tule töö automaatne alustamine/lõpetamine võimaldab ilma märkidevahelise sideta täpselt ajastada sihimärkide tulede töö koos alustamist ja koos lõpetamist (siht on kasutatav ainult kahe tule samaaegsel põlemisel). Kalendripõhise juhtimise kasutuselevõtt võimaldab ka lihtsate vahenditega määrata või vajadusel korrigee- rida tulede öise ja päevase režiimi üleminekupiiri. Kalendripõhise juhtimise kasutuselevõtul jäi kasutatavaks ka varasem tule töö lokaalne juhtimine välise valguse nivoo põhjal. Et saada laternad, milles oleks samas konstruktsioonis koos öine ja päevane latern, telliti meie koostööpartnerilt laternad, mis kasutavad võimsuse reguleerimiseks pulsilaiusmodulatsiooni meetodit. Prae- gune tehnoloogia võimaldab laterna valgustugevust muuta sadu kordi. Eesti navigatsioonimärkidel kasutatakse sellist lahendust küllalt laialdaselt. ⁵ Laevatöö tugi on NMISis korraldatud programmi BuoyInstall vahendusel, mille olulisim vaade on paigaldusmärklaud. Kui laevajuht on valinud varem koostatud teekonnast ujuvmärgi, mille juures on tellitud töö, siis „märklaud“ kujutab vormil laeva paiknemist (liikumist) nii, et „märklaua“ keskel on laevatöö objekt (ujuvmärk).
Foto: ekraanitõmmis NMIS tarkvarast
Poilaevajuhi töövahend – poipaigaldustarkvara paigaldusmärklaud ⁵ .
18
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook