Navigatsiooniohutus, olukorra teadlikkus, merekeskkonnaseire, teadus- ja arendus- tegevus on olulisemad valdkonnad, mis vajavad regulaarset infot merel valitsevate olude ja tegevuste kohta. Nimekirja saab täiendada veel erakorraliste olukordadega nagu reostustõrje või mereturbe operat- sioonid, kus reaalaja info võib olla kriitilise tähtsusega. Kui varem oli sellise info kogumiseks vaja teha reaalseid vaatlusi, siis tänapäevased intelligentsed tehnilised lahendused võimaldavad koguda väga mitmesugust mereinfot ja edastada seda operatiivselt reaalajas huvitatud osalistele ka ilma inimese kohalolekuta. lal mainitut arvestades koostas TTÜ Meresüsteemide insti- Ü tuut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimu- sel uuringu nuti- ja virtuaalpoidest ning nendega kogu- tavatest võimalikest andmetest. Analüüsi käigus hinnati ka süstee- mi arendamise eeldatavaid kulusid ja pakuti välja ka paiknemise või- malikke asukohti. Nutipoi on meres paiknev autonoomne mõõteseade, mis edastab reaalajas infot andmebaasidesse, kus see edasi kuvatakse kaardi- rakendustesse ja erinevatesse portaalidesse. Poidelt kogutava info nimistusse kuuluksid üldlevinud parameetreid nagu tuule tugevus ja laine kõrgus, kui ka väga spetsiifiline info erinevate parameetrite (nt vee läbipaistvus, müra tase vees jne) kohta. Kokku võib selliseid kogutavaid andmeliike olla kahekümne ringis. Andmekogumise võimekuse põhjal jaguneksid nutipoid kahte kategooriasse: a) Avamerel kasutatavad superplatvormid, millel on tehniline võimekus mõõta ja edastada üle 15 parameetri. Selliseid poisid läheks Eestil vaja seitse ja need paikneksid üle kogu meie mereala. b) Miniplatvormid, mida rakendatakse spetsiifilistel eesmärkidel nagu laevaliikluse seire või merereostuse monitooring. Uuring näeb ette kuut eri valdkonda katva platvormi välja töötamist. Miniplat- vormid hakkaksid paiknema rannikumeres ja nende tehniline võimekus oleks koguda seitset erinevat parameetrit. Selliseid platvorme võiks meres kokku olla 12. Poidelt kogutava info kogumiseks ja töötlemiseks on vaja välja arendada andmehaldusplatvorm, mis liidestatakse kasutajate andmebaasidega. Andmehaldusplatvormil on kaks funktsiooni: a) operatiivse mereinfo, navigatsiooniinfo ja prognoosi edastamise teenus; b) arhiveeritud andmete (mõõtmised ja mudeli järelanalüüs) jagami- se ja statistilise analüüsi teenus.
Viimane annab võimaluse arendada analüüsiteenuse põhjal välja virtuaalpoi ja mere digitaalse kaksiku lahenduse. Neljast kompo- nendist – nutipoi andmestik, operatiivne prognoos, mudeli järel- analüüsi andmestik, kaugseire vaatlused – moodustub mere digi- taalne kaksik, mis võimaldab analüüsida olukorda igas mere punktis ja hinnata inimtegevuse mõjusid keskkonnale. Mere digitaalse kaksiku lahenduse abil tekitatakse kasutaja valitud punktis virtuaal- ne poi ehk erinevate keskkonnaparameetrite andmevoog. Selline lahendus annaks võimaluse modelleerida vajaduspõhist infot „kõigis Eesti mereala punktides“ ning oleks oluline tööriist avamere- arenduste keskkonnamõjude hindamiseks. Nutipoide võrgustiku loomise hind moodustub erinevatest kompo- nentidest ning läheks kokku maksma mitmeid miljoneid eurosid. Ainuüksi superplatvormi väljatöötamine ja testimine maksab üle 600 000 euro. Sellele lisandub kuue erineva miniplatvormi välja- töötamine, mille maksumus oleks ligikaudu 1 500 000 eurot. Poide andmehaldusplatvormi hind on umbes 500 000 eurot ning virtuaal- poi ja mere digitaalse kaksiku loomiseks kulub 800 000 eurot. Seega on vaja süsteemi ehitamiseks märkimisväärset rahasummat. Üheks võimaluseks oleks kasutada avaliku sektori innovaatilisuse tõstmiseks mõeldud rahastusmeedet, millest toetatakse just uuenduslike lahenduste otsimist ning arendamist ja reaalses elus katsetamist. Uuringu tekst on kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. Eesti ettevõtte Flydog Solution nutipoid Omaanis ja Soomes.
27
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook