VESI
ROHEPÖÖRE Meretuulepargi ehitus – katsumus nii merel kui maal Liivi Tamm , Teejuhi kaasautor
Kas, millal ja kuhu võiks Eestis kerkida meretuulepargid, on tekitanud vaidlusi ja küsimusi juba pikka aega, samal ajal mõtlevad ettevõtjad, kuidas neid ehitada, hooldada ja milliste mõjudega on vaja arvestada.
S Connecto Eesti elektri suurprojektide osakonna juhataja A Tarmo Tee toob välja, et praegu pole Eestis ettevõtteid, kes ise meretuuleparkide ehitamise merel enda õlule võtaks: vajalik tehnika ja spetsiaalsed laevad tulevad väljast. Samal ajal on tuuleparkide püstitamise buum ülemaailmne, seega kvalifitseeritud tööjõu leidmine on keeruline ja seab omad piirangud. „Merel ehitamises eestlased suure tõenäosusega ei osale, küll aga koolita- takse Eestis tuuleparkide tehnikuid ja saaksime kaasa aidata nende hoolduses,“ prognoosib Tee. Samal ajal pole selge, kuhu riik üldse meretuuleparke planeerida lubab ja tõenäoline on ikkagi Liivi lahe piirkond. „Ma prognoosin, et esimese tuulepargi ehituse valmimine võib jääda umbes 2028.– 2030. aasta kanti,“ ütleb Tee. Uuringud ja keskkonnamõjud Iga meretuulepargi rajamine algab keskkonnamõju uuringutest, mille läbiviimine on pikk protsess. On asju, mida saab uurida enne taotluste esitamist – nii aitab linnuradar selgeks saada, kuidas ja millistel marsruutidel linnud liiguvad. Pikk protsess on ka mereuuringud. „Võib vabalt juhtuda, et uuritakse viis aastat ja siis selgub, et tuleb alustada otsast peale,“ nendib Tee. „Ka maismaatuulepargi puhul võtab protsess kuni ehitusloa saami- seni umbes viis aastat.“
„Paljuski on meretuulikute kerkimine poliitilise tahte küsimus ning siin on otsusteni jõudmise aega keeruline prognoosida,“ nendib Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika insti- tuudi juhataja Ivo Palu. Mereteed ja tuulikud Meretuulepargi projekteerimisel arvestatakse kaubateede asukoha- ga – tuulikud planeeritakse põhilaevateedest eemale nii, et kauba- laevad sealt läbi ei sõida. Ankruala ei saa olla kaableid täis. „Selles suhtes on praegu kaalumisel olev Liivi lahe piirkond arenduseks sobilik – laevateid seal ei ole,“ nendib Palu. Kuigi suured laevad tulevaste tuuleparkide vahel ei seila, hakkavad väikelaevaomanikud piirkonnas ilmselt ikka nn uudishimusõite tegema. „Planeerimisel arvestatakse kõikvõimalike tehniliste vajadustega, samuti sellega, milline on laine suund. Oluline on, et hooldemees- kond saaks alati tuulikule ligi ja oleks võimalik liikuda tuulikust tuulikusse,“ selgitab Tee. „Näiteks on tuulikud paigutatud suure poolkaarena põhituule suunas. See erineb maismaal tuulikute paigutamise praktikast, kus kindel maa-ala pikitakse täis.“ Ehitus paneb proovile Kogu ehitamise ja hoolduse logistika on samuti vaja täpselt läbi
28
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook