mõelda ja seejuures on suur vahe, kas kaablit on vaja vedada merel või maismaal: merel saab korraga liigutada kümneid kilomeetreid kaablit, seejuures tuleb aga arvestada, et ilmafaktor võib hetkega muutuda. Meretuulepargi rajamisel on probleemiks, kuidas see maaga kokku viia: nii võib merepiirist liitumispunktini olla 30kilomeetrine vahemaa ning see vahemaa tuleb läbi kaevata/puurida, et tekiks ühendus: „See on pikk ja aeganõudev protsess. Meretuulikute ehitamise eta- pis ongi rakuseks just maismaatransport. Ühe laevaga saab liiguta- da korraga näiteks 40 km kaablit, mida siis ujutada ja merepõhja lasta. Maismaal on vaja aga tuua kopad, kaevata, ehitada, tõsta. Ühe reka peale mahub ca 2 km keskpinge kaablit, siit võib igaüks arvuta- da, kui palju sõite on vaja teha.“ Tuuliku osad, näiteks labad, tuuakse meritsi laevaga kohale, ent suu- rem probleem ja vastamist vajav küsimus on, kui palju on tehnikat ja materjali vaja maismaal liigutada. „100 000 tonni ehitusmaterjali on maht, millega tegelesid rootslased. Seega on maismaalogistika isegi keerulisem, sest mastaabid on suuremad.“ Keerukas hooldus Mõistagi vajavad tuulikud tulevikus vähemalt kaks korda aastas ka hooldust ja selleks on vaja kogenud meeskondi. „Vajame vähemalt 4-liikmelist meeskonda remont-hoolduseks, kes on iga hetk valmis reageerima, laevadega või vajadusel helikopteriga kohale tulema, kui tekib mingi probleem või on vaja teha korralist hooldust,“ selgitab Tee. „Mastaabid on meretuulepargis suured, üks tuuliku vahetamist vajav osa võib kaaluda mitukümmend tonni, see tähendab aga juba suuremaid laevu.“ Tuulepargi hooldusmeeskonna laevu suudab toota näiteks Baltic Workboats – seega vajalik tehnika on täiesti olemas ja eestlased suudavad meretuuleparkide teenindamiseks vajalikud laevad val- mis ehitada, nii et tehniline baas on olemas. „Prioriteet number üks on siiski alati ohutus ja inimelu: kui tormi ajal tekib tuulikuga mingi probleem, siis see seisab, kuni torm möödub,“ nendib Tee.
Paljuski on meretuulikute kerkimine poliitilise tahte küsimus ning siin on otsusteni jõudmise aega keeruline prognoosida.
30. augustil 2022 kohtusid kaheksa Läänemere-äärse riigi valitsusjuhid ja energiaministrid Kopenhaagenis. Nad leppisid kokku avamere tuuleenergia uutes mahtudes ja väljaehitamises Läänemeres. Käesoleva aasta septembris toimub Eestis esimene oksjon. Hea teada:
Planeerimisel arvestatakse kõikvõimalike tehniliste vajadustega, samuti sellega, milline on laine suund. Oluline on, et hooldemeeskond saaks alati tuulikule ligi ja oleks võimalik liikuda tuulikust tuulikusse.
Fotod: Pixabay
Mastaabid on meretuulepargis suured, üks tuuliku vahetamist vajav osa võib kaaluda mitukümmend tonni.
29
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook