VESI
et laeva rakendatakse lisaks avamerele ka rannikuvetes ja muudel objektidel, mitte ainult meretuuleparkides.
Peale seda koosolekut pikka aega tõstejalgadega vesiehituslaeva ja muid meretuuleparkidega seotud terminid enam eestikeelses inforuumis kusagil välja ei ilmunud, olgugi, et mujal maailmas mere- tuuleparke ja selle jaoks laevastikku ehitati ohtralt. Tuuleenergeetika teema ei jõudnud Eestis laiemasse inforuumi seepärast, et meil meretuuleparkide ehituse ja koostamine merealade planeeringu venis ning ka valitsuse ja üldsuse huvi „hangus“ pea kümneks aastaks. Kuni 2022. aastal energiapuuduses avatud elektriturg kohutas kõiki järsult kerkinud elektrihindadega. Peale seda jõudsid jack-up ’id ja teised meretuuleparkide alased terminid taas merekeele nõukoja töölauale. Mullu ilmus jalgadel laeva termin taas merekeele nõukoja vaatevälja küsimustega, mis saadeti Keskkonnaministeeriumist seoses MARPOLi tõlkega. Samal ajal ilmus see termin ka päringute seas, mille saatis Meremehe toimetus. Kontaktist ettevõttega TS Ship- ping, kus on Eestisse meretuuleparkide rajamise perspektiive juba mitu aastat seiratud, valmis Jane Hõimoja lugu tuuleenergeetika tulevikuvisioonidest ajakirjas ja Jüri Kase Meremees aastal 2022 sulest ilmus ka . Kuna suviti toimuvad nõukoja arutelud jätkulugu peamiselt e-kirja teel, sest igakuistes füüsilistes koosolekutes on paus, siis järgneval sügiskoosolekul vormistati vahepealsed otsu- sed, sh „tõstejalgadega vesiehituslaev“. Mõttesport „jalgade“ ümber jätkus seekordki, et kas peaks 2012. aastal otsustatud terminit nüüd muutma, näiteks kas nimetada pigem „tõstejalgadega ujuv- kraanaks“ või „tuuleturbiinide paigalduslaevaks“. Siiski jäädi varem otsustatu juurde. Kuid täiendavalt otsustati lisada ka lihtsam sõnastus: „tõstejalgadega laev“. Arutelud meretuuleparkidega seotud uute terminite üle jätkusid veel ka järgnevatel kuudel kuni 2023. aasta kevadeni, näiteks maikuu koosolekul lisandus käesolevas artiklis käsitletud laevaga seoses lisatermin: jacking engineer . Esmapilgul võib segadus tekkida, et mida teeb laevas tungrauamehaanik, aga siis uuriti erialaseid allikaid Merekeele nõukoja tegevuse üks eesmärkidest on muu- hulgas seirata merendusalaste uudissõnade ja uute laeva- tüüpide nimetuste tekkimist ingliskeelses maailmas ja naaberriikides, et hiljem Eestis spetsialistide, üldsuse ja meedia huvi tekkides hakataks kasutatama nõukoja koos- olekuil ennetavalt kokku lepitud termineid. Uudissõnade seirel on abiks nii merekoolide õppejõud, merendusvaldkonna ametnikud kui ka eurotõlgid ja ettevõtjad, kel on vaja uusi laevatüüpe, tehnoloogiaid või muid merendusalaseid oskus- sõnu eesti keeles kasutada ning seetõttu nõukojalt tõlkeabi küsivad. Kõikidele päringutele üritatakse vastata, veendudes esmalt, et ega kusagil mujal sõnaraamatus või terminiloendis pole neid oskussõnu juba käsitletud. Tõstejalgadega laeva pole Eesti merealadel ja sadamates veel nähtud ega kasuta- tud, aga käesolevast loost selgub, et sellest hetkest, kui laev meie vetesse jõuab, on nõukoda olnud juba vähemalt 15 aas- tat ees.
Üsna tihti küsitakse merekeele nõukojalt nõu ka võõrkeelsete terminite tõlkimiseks teemades, mis on merendusvaldkonna või laevadega vaid kaude seotud. Töölauale satub vahel selliseidki terminipäringuid, mis kuuluvad näiteks inseneeria- või tehnika- valdkonda ja ka vesiviljeluse, logistika või kalandustehnoloogia sektorisse.
püstivus
loodete hoovus est ning lainetuse, ja e tõttu tõstetööd
keerulised ja ajamahukad.
Laeva sadamas seismisel ja ehitusalale liikumisel on tõstejalad üleval ja sellist laeva eemalt märgates näib see üsna veider. Laev navigeerib merel nagu iga teinegi, kuigi selle raskuskese on tavaliste laevadega võrreldes üsna kõrgel, mida osaliselt kompenseeritakse mahukate idega. ballastitank Tõstejalgade külgedele on kogu pikkuses kinnitatud hammaslatid, mida mööda laeval asuvate hüdro- või elektrimootoritega käitatavad hammasrattad langetavad jalgu merepõhjani, tõstes samal ajal laeva veepinna kohale. Siis on laeva kere ja sellel asetsev kraana sõltumatud veest tingitud ilmastikumõjudest. Iga tõstejala ulatust merepõhjani reguleeritakse eraldi, et need seisaksid kindlalt ja seejuures ka laev asetseks pärast horisontaal- selt ja seisaks stabiilselt kogu töötamise aja. Vältimaks tõstejalgade vajumist merepõhja pehmemasse pinnasesse, on nende alumis- tesse otstesse kinnitatud spetsiaalsed tugiplaadid ehk tõstejala tallad ( spudcan ). Tõstejalgadega vesiehituslaevad töötavad tavaliselt piirkonnas, kus vee sügavus ulatub kuni 120 meetrini, kuid on ka eriklassi laevu, mis on võimelised seisma 150–190 meetri sügavuses merepõhjal. Tihti seisab see laev jalgadel ka sadamas, kui on vaja raskeid tuulikuosi pardale tõsta. Pikim „jalgadega“ laev on hiljuti valminud . Voltaire
Loe tõstejalgadega laevast
. Merevikist
2012. aastal toimunud viljakas ja ideid põrgatavas vaidluses pakuti jack-up ’i eestikeelseks vasteks ka ennastupitavat avamerelaeva, tuuleparkide tõstuklaeva ja isegi tungraudlaeva. Kuid liitsõnu pulkadeks lahti võttes ja EKI keeleekspertidega arutades jõuti siiski kokkuleppele, et kõige arusaadavamalt kõlab ja grammatiliselt korrektsem on „tõstejalgadega vesiehituslaev“. Peamiselt seetõttu,
34
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook