VESI
VÄIKELAEVAD
Transpordiameti ja Keskkonnaameti inspektorid tuvastasid Lämmijärvel mitu rikkumist Rait Prits , Transpordiameti väikelaevade üksuse vaneminspektor
Käesoleva aasta aprillikuu teises pooles toimus Transpordiameti väikelaevade üksuse ja Keskkonna- ameti järelevalve osakonna inspektorite ühine kontroll võimalike rikkumiste ärahoidmiseks ja ülevaate saamiseks kutselisest kalapüügist Lämmijärvel. eskkonnaameti inspektorid kontrollisid, et kaldale toodud K kalakogused vastaksid deklareeritud kogustele, et püütud poleks keelatud liike või alamõõdulisi kalu ja et püügipäevik oleks õigesti täidetud. Kontrollkaatriga järvel olles kontrolliti, et vees olevad püügivahendid oleksid nõuetekohaselt tähistatud ja märgis- tatud. Transpordiameti väikelaevade üksuse inspektori eesmärk oli selgi- tada, kas kalapaadis on olemas kohustuslik turva- ja ohutusvarus- tus ja et ei rikutaks selle aluse ohutu kasutamise nõudeid. Kontrollkaalumise käigus tuvastati, et selles paadis oli peal rohkem lasti kui ta kandevõime lubas. Paadijuhi kohustus on teada, et ületa- des oluliselt aluse kandevõimet, seab see ohtu nii tema kui ka teiste paatkonna liikmete elud. Paadijuhi enda põhjendus olukorrale oli see, et ta oli sel päeval asendustöötaja ja ei teadnud selle konkreetse aluse kandevõimet ehk siis tehnilisi andmeid. Selline põhjendus ei ole aktsepteeritav, sest juht peab end enne sõidu algust kurssi viima kõige olulisega, mis on seotud konkreetse veesõidukiga.
Kohustusliku turva- ja ohutusvarustuse kontrollimisel selgus, et ka seal oli suuri puudusi. Olulistest vahenditest puudusid ankur, aerud või mõla, udupasun või muu heliseade ning kompass. Eelnimetatud varustus võib mõnikord olla elulise tähtsusega. Kuidas ilma ankruta hoida laeva triivimast, kui mootor ei tööta? Kuidas udus või tihedas vihmas märku anda, kui puudub pasun või muu heliseade? Kuidas leida üles õige suund, kui elektrooniline navigatsiooniseade ei tööta ja kallas pole nähtav?
Piiriveekogudel peab sõidusuund olema väga hästi teada, et mitte siseneda illegaalselt teise riigi territooriumile.
Selliseid küsimusi ja mõtteid saaks esitada kümneid, kui mitte sadu, aga selge on see, et kohustusliku ohutusvarustuse kaasas kandmi- ne suurendab pääsemise võimalust igast halvast olukorrast. Selliste rikkumiste puhul võetakse paadijuht kindlasti vastutusele ja algatatakse menetlus. Samal päeval kontrolliti ka laevateedel liiklemise ohutust, et seal poleks turvalist navigeerimist takistavaid tegureid. Paraku ka siin olid kutseliste kalurite püügivahendid suuremal või vähemal määral laevateel ees. Laevateele ei ole püügivahendite paigaldamine luba- tud ja kaluritega võeti ühendust nende püüniste laevateelt eemalda- miseks. Püügivahendite koordinaatide fikseerimisel avastas Keskkonna- amet ka ühe triivima läinud märgistusteta tundmatu päritoluga võrgu. Märgistuseta, numbriteta ja omanikuta võrgud on keelatud ja need eemaldatakse ning utiliseeritakse. Kahjuks on sellised võrgud tihti juba roiskuvat kala täis ja see on raisatud ressurss. Sellised vee- pinnal ulpivad võrgud on ohtlikud ka väikelaevade mootoritele ja vee- liiklusele laiemalt.
36
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook