Töö käigus leidis kinnitust autori põhiline hüpotees, et meretranspordi kasutamine kujuneb ettevõtte jaoks soodsamaks võrreldes treilerivedudega.
Sõidukite laadimine laevale.
Foto: BLG logistics
ja püstitanud eesmärke heitmete vähendamiseks. Ettevõtte ees- märk on samuti vähendad oma tegevusega keskkonnale tehtavat mõju. Seetõttu pidas töö autor vajalikuks uurida ka CO heitmete 2 vähendamise võimalusi ja tegi mõjuanalüüsi, kus võrdles heitmete hulka treilerivedude ja kombineeritud transpordi puhul. Sellest järeldub, et kombineeritud transport aitab CO heitmeid vähendada 2 keskmiselt 15% võrra. Autor peab töö üheks suuremaks väärtuseks intervjuusid teiste automüügiettevõtete esindajatega. Lisaks intervjueeriti ka mitmete logistikaettevõtete töötajaid. Intervjuude, arvutuste ja erinevate transpordiliikide võimaluste kaardistamise alusel tegi töö autor all- olevad järeldused: Treileriveod Euroopa ja Balti riikide vahel toimivad ja vedudega tegeleb päris palju ettevõtteid. Treileriveo eeliseks on kiirus ja vahelaadimiste puudumine. See- tõttu ka väiksem oht vigastada sõidukit transportimise käigus. Treileriveo miinuseks on vabade treilerite saadavus. Eriti siis, kui on vaja tuua ära suurem kogus sõidukeid. Seetõttu sõltuvalt nõudlusest võib transpordi hind varieeruda päris suures vahe- mikus. Raudtee- ja meretranspordil on soodne hind, kuigi erinevate pooltega suheldes mainiti, et viimasel aastal on ka selles sek- toris olnud hinnad väga muutlikud. Raudtee- ja meretranspordi miinuseks on tarneaja pikenemine.
Treilerivedude puhul on kohe pärast sõiduki valmimist tehases võimalik sõiduk laadida. Raudtee- ja meretranspordi puhul peab jääma ootama koorma komplekteerimist. Kombineeritud transpordi puhul on miinuseks vahelaadimiste arv, mis pikendab tarneaega, tõstab transpordivigastuste tõe- näosust ja mõjutab kogukulusid. Ettevõte on sellise autobrändi esindaja, mille sõidukite tootmine toimub väljaspool Euroopat. Sõidukid transporditakse suure PCC tüüpi laevaga Saksamaale või Madalmaadesse, kus toimub ümberlaadimine ja sealt liiguvad autod mereteed mööda Balti riikidesse. Võimalik on ka Soome või Rootsi kaudu transport laevadega. Intervjuude põhjal saab väita, et ettevõtted, kes transpordivad sõidukeid treilerivedudega, on selliselt teinud juba aastaid ja alternatiivseid transpordi lahendusi pole otsitud ega tasuvus- analüüsiga tegeletud. Kokkuvõtvalt saame järeldada, et mahtude tõustes tasub ettevõtetel transpordiahelate analüüsimisega tegeleda ja vaadata igat logisti- lise ahela lüli. Summade erinevused ühe sõiduki kohta võivad esma- pilgul tunduda väikesed, kuid vaadates kõiki kuluridasid kokku, võib ettevõte saavutada märkimisväärse kokkuhoiu. Töö käigus leidis kinnitust autori põhiline hüpotees, et meretranspordi kasutamine kujuneb ettevõtte jaoks soodsamaks võrreldes treilerivedudega. Võttes arvesse veel väiksemat mõju keskkonnale, siis on positiivseid tegureid ettevõtte jaoks üsna mitu, miks tasuks olemasolevat transpordiahelat muuta.
41
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook