VESI
AJALUGU
Jaagarahu – kunagine Saaremaa süvasadam
Reet Naber
„Kihelkonnast saab suursadam!“ hõisati saarlaste ajalehes Meie Maa 1928. aastal. Jaagarahu (ka Jaagurahu) erasadam Kihelkonna lahes Kurevere küla all oli enne II maailmasõda arvestatav meresadam, ainuke sadam Saaremaal, mille kaudu aastaid oli võimalik talvine laevasõit. Selle ehitamine on suurepärane näide tollasest majandus- ja regionaalpoliitikast. Saaremaa majanduse ja väliskaubanduse elavdamiseks panustasid Riigikogu, riigiasutused, omavalitsus ning eraettevõtjad.
Sadamaehitus ihelkonna kui Lääne-Saaremaa keskuse sadamakohad on K olnud Rootsiküla ja Oju küla all ning Papisaares, kus hakati suuremaid purjekaid ehitama 1860. aastatel. Maakerge, majanduse edenemine ja aina suuremate aluste kasutuselevõtt nõudis 20. sajandi alguses ajakohast sadamat. Seks ajaks olid kohalikud ettevõtlikud mehed koos Peterburi ja välismaa ärimees- tega registreerinud ettevõtte Jaagarahu eriti hea kvaliteediga lubjakivi baasil tsemendivabriku käimapanekuks¹. Pealinna saadeti 1903. a ettepanek ehitada Kihelkonda Peterburi eelsadam Vene riigi merekaitse tugevdamiseks ning Virtsu–Kihelkonna raudtee ehita- miseks saare majanduselu elavdamiseks. Rahutud ajad ja I maa- ilmasõda ei lasknud kavandatut teoks teha.
Mereasjanduse Peavalitsuse² pärast Vabadussõda koostatud rannasadamate arendamise kavas oli Kihelkonna sadam planeeri- tud Oju küla alla. Aga AS Eesti Marmor hakkas pärast valitsuselt kontsessiooni saamist Jaagarahul „marmori ja dolomiidi murdmi- seks“ 1926. aastal sadamat ehitama Kurevere alla. 1927. a alguseks oli enam-vähem kasutusvalmis ca 250 meetrit 3,6 m laiust kivisilda. Sadama ja maantee ehitamiseks taotleti riigilt toetust. Seda saadi (miljoneid) aastail 1927–1930. Nagu väljendas kauaaegne Veeteede Valitsuse direktor Eduard Avik: erakapitali kaasamisega tuleb ehitus riigile odavam, rajatised jäävad alles ka siis, kui ettevõte peaks tegevuse lõpetama. Hilisem elu näitas, et tal oli õigus.
Balti Päästeseltsi aurik Grenen (alates 1938 Sõmeri³) sildus seal esmakordselt 1929. a jaanuaris ja kapten nentis: „Sild veel kehva-
¹ Kohalikel oli ka varem arvukalt lubjapõletusahje, samuti oli lubjakivikamakaid veetud paatidega ankrus seisnud purjekatele ja viidud Riiga ning Kundasse. ² Korraldati 1929 ümber Veeteede Valitsuseks, 1938 nimetati Veeteede Talituseks.
42
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook