Alustasin toonases autoregistrikeskuses, kui see veel viimaseid kuid sellise nime all tegutses. Seal puutusin kokku sõidukite tehnilise poolega ja võib öelda, et transporditeema sealt mulle n-ö külge jäigi. Nüüdne töö ministeeriumis on kõigele eelnevale siis loogiline jätk? Ministeeriumisse tulekule olen enda jaoks sõnastanud kolm põhilist ajendit. Üks neist ongi huvi transpordivaldkonna vastu, mis moti- veerib töötama. Teiseks suured muutused, mis transpordivald- konda lähikümnendil ees ootavad. Kindlasti ei saa asekantsleri positsioon ja roll nendes muutustes igav olema. Ilmselgelt on ole- mas võimalus panustada valdkonna arengusse. Ja kolmandaks – mul on väga positiivsed kogemused eelnevast tööst MKMis ja oli hea meel liituda taas selle ametkonnaga. Aga nüüd tuleb, jah, naljaga pooleks välja, et vaid kuu aega sain MKMis töötada ning nüüd tuleb siis Kliimaministeerium. Mis iseenesest on positiivne ja õige suund. Kuivõrd töökogemus äriühingutes aitab nüüd riigiametnikuna kaasa ettevõtete hingeelu, ettevõtjate ootuste ja vajaduste tundmisele? Kindlasti aitab. Siin on kaks aspekti. Väljaspool riigiametit sa tajud paremini, kuidas jõuab info ettevõtjateni. Kui valdkond on pidevas muutumises ning informatsiooni tuleb kogu aeg juurde, siis ametni- kule võib tunduda loogiline, et me ju jagame seda infot ja ettevõtjad on kõigist muudatustest teadlikud. Samas igapäevaselt oma valdkonnas põhitegevusega ametis olevate ettevõtjate võime seda infot vastu võtta on erinev, nende esimene prioriteet ei ole info kogumine näiteks seadusesätete muudatuste vm kohta. Ja sellega peab ka ametnik arvestama. Teiseks peab ametnik teadvustama, et ettevõtjad soovivad saada sektori tuleviku kohta pikka perspektiivi. Ametiasutuse jaoks võib mõni kuu olla suhteliselt pikk aeg, aga ette- võtja jaoks on see oma plaanide sättimiseks väga lühike periood. Et näiteks ametiasutus soovib seaduseelnõudele saada ettevõtete katusorganisatsioonidelt arvamusi ja ettepanekuid paari nädala jooksul? Siinkohal sõltub palju sellest, milline on olnud eelnev diskussioon ja teavitus selles küsimuses. Mõned asjad ongi tõepoolest kiireloomu- lised. Aga üldiselt jah, peaks püüdma, et kõik, mis kooskõlastamisele saadetakse, oleks juba varem läbi arutatud, põhilised seiskohad kujundatud ja et kõik osalised oleksid kursis sellega, mis tulemas on.
Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
Märtsikuus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) transpordi asekantslerina ametisse asunud Sander Salmu võttis väljakutse vastu huvist transpordi- valdkonna vastu ning soovist olla suurte muutuste juures, mis seda ala lähikümnendil ees ootavad. KMi, mis uue võimuleppe kohaselt muutub pärast M Keskkonnaministeeriumiga liitumist Kliimaministeeriu- miks, uueks asekantsleriks saanud Sander Salmu on varem töötanud nii riigi- kui ka erasektoris. Viimati oli ta ametis ASi Ragn-Sells ärisuundade arendusjuhina, aga tal on ka MKMis tööta- mise kogemus ajast, mil ta juhtis seal veondus- ja liiklustalitust. See oli Eesti Euroopa Liidu eesistumise aeg, ning nii tuli Sander Salmul esindada Eestit ELi tasandil maanteetranspordi ja sõidukite tehniliste nõuetega seotud teemades. Sander Salmul on Tallinna Tehnikaülikoolis omandatud magistrikraad ja hariduselt on ta transpordiinsener. Salmu peab oma töös riigiametnikuna oluliseks toimiva ja ohutu transpordikorralduse kui ühiskonna vereringe ning Eesti konku- rentsivõime suurendamise lahutamatu osa kohandamist järgmisel kümnendil eesootavate ülesannetega. Viimastest ühe olulisemana nimetab ta transpordisektori sobitamist uude majandusmudelisse ning selle muutmist senisest kestlikumaks ja keskkonnasõbraliku- maks.
Küsimustele vastab Sander Salmu.
Kuidas huvi transpordiküsimuste vastu alguse sai? Mu eelnev tööalane tegevus on kõik suuremal või vähemal määral seotud transpordiga, nii et see valdkond on mind alati saatnud.
Räägime suurtest muudatustes lähiaastatel. Millised muudatused transpordivallas on plaanis?
Organisatoorselt kindlasti kahe organisatsiooni kokkupanemisel tekkiva uue ministeeriumi loomine. Et see hakkaks lähtuma kindlaksmääratud ühtsetest väärtustest. Transpordivaldkonnas tervikuna kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050. Kohane- mine uute oludega on kõige raskem ülesanne. Transport kui majandusharu, eriti raudteetransport, ja kõik, mida see endas kätkeb – transiit ja logistika – näitab alates 2007. aasta nn pronksiööst pidevat langustrendi. Terminalid on tühjad, inimesed kaotavad töö. Kas siin annab veel midagi päästa? Tõsi on, et alates sellest ajast on kaubaveo maht raudteel ja kogu transiit olnud languses – tegemist on pikaajalise trendiga. Aga kõige tugevama hoobi sai sektor Venemaa Ukrainas algatatud sõja tõttu. Nii on viimasel kahel aastal toimunud selles vallas väga kiire kukkumine. Kas midagi tehtud investeeringutest päästa õnnestub –
Sander Salmu: „Lootust, et Venemaal midagi vähemalt lähiajal muutub ja et transiitliiklus endisel
kujul taastuks, pole põhjust hellitada.”
49
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook