MAA
see on suuresti ettevõtluse roll vaadata, kas näiteks kütuseterminale on võimalik millekski muuks kasutada ja kuidas olukorraga koha- neda. Sest ega lootust, et Venemaal midagi vähemalt lähiajal muutub ja et transiitliiklus endisel kujul taastuks, pole põhjust hellitada. Variant on uute kaubakoridoride leidmine. Selles on ka riigil näiteks diplomaatiliste suhete kaudu võimalik kaasa aidata. See töö aktiivselt ka käib. Ent paraku seda „head aega” tagasi oodata pole. Millega uue ministeeriumi transpordi asekantsler kõigepealt tegelema hakkab, millised on esmased ülesanded? Transporti tuleb vaadata tervikuna. Peame vaatama suurt pilti, kuhu suunas transport liigub. Peame liikuma säästlikuma ja kestlikuma transpordi poole. On need siis kütused, liikumisviisid või midagi muud. Ministeeriumi üks eesmärke on neid muudatusi suunata valdkonna tervikliku arendamise kaudu. Väga suur fookus on Rail Balticul, teiseks sõidukipargi kestvamaks muutmine ja kolmandaks ühistranspordi ja kergliikluse edendamine, sellele sobiliku regulat- siooni ja taristu loomine. Näiteks paari aasta jooksul on plaanis jagada sadakond miljonit eurot toetusi selleks, et edendada trammi- ja jalgrattaliiklust ning üldse ühistranspordi sõlmpunktide välja- arendamist. Eesmärk on just linnapiirkondades vähendada auto kasutamist.
tähendab seda, et need projektid jäävadki sinna kalevi alla? Päris nii ei saa öelda, sest Eestis on eesmärk ehitada aastaks 2030 Via Baltica ja Tallinna–Tartu suunal välja ohutu taristu. Aga tee-ehitu- ses üldse on prioriteedid mõistagi järjekorras – kõigepealt olemas- oleva taristu säilitamine, teehoolduse tagamine ja siis juba tulevad uued arendusobjektid. Eelkõige need, mis on eesmärkides sätesta- tud ning kui leidub vahendeid, siis ka midagi muud. Aga taristut peab vaatama tervikuna ja näiteks lähema viie aasta jooksul räägime ikkagi sadadest miljonitest eurodest, mis suunatakse investeeringu- teks taristusse. Seda on rohkem kui kunagi varem. Selle hulgas on Rail Baltic, rongide kiiruse tõstmine siseraudteedel, raudtee elektrifit- seerimine jne. Kuivõrd nn poliitilised tõmbetuuled võivad plaane mõjutada? Näiteks ühel hetkel leitakse, et Haapsalu raudtee tuleb ikkagi ehitada? Pelgalt otsusest, et ehitame, kuni reaalse ehitamiseni kulub ikka päris mitu head aastat aega. Eks poliitilised otsused mõjutavad, aga eks kogu riigi elu käib ju lõpuks poliitilise tellimuse järgi, see on poliitikute võimalus oma valijate soove ellu viia. Ametnike roll on ühe või teise soovi võimalikke mõjusid või ohtusid selgitada. Taristu investeeringud, millest me eelmises küsimuses juba rääkisime, on praeguse valitsuskoalitsiooni prioriteetide nimekirjas. Valga–Piusa raudteelõik on amortiseerunud, ent sel trassil liikuval reisirongil võiks olla oluline roll piirkonna elu-olu edenemisel. Kas sel lõigul võetakse rööpad üles või on plaanis midagi rekonstrueerida? Praegu ei ühte ega teist – see on toimiv raudtee, tõsi, mitte kuigi
Mullu pandi hulk tee-ehitusobjekte rahapuudusel kalevi alla. Kui nüüd on suund ühistranspordile ja kergliiklusele, kas see
Vastse transpordivaldkonna asekantslerina näeb Sander Salmu oma töö ühe peamise eesmärgina transpordisektori kohandamist rohepöörde kontekstiga.
Foto: Marija Vie
50
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook