Foto: Marija Vie
Transporti tuleb vaadata tervikuna. Peame vaatama suurt pilti, kuhu suunas trans- port liigub. Peame liikuma säästlikuma ja kestlikuma transpordi poole. On need siis kütused, liikumisviisid või midagi muud
suurtel kiirustel. Vaadates, millised on raudtee arendustegevused sellel kümnendil muudes lõikudes, siis tõsi on see, et sel lõigul ei näe võrdluses muu raudteetaristuga kuigi suurt potentsiaali. Koidula transiidisõlm sai ehitatud lootuses teenindada Venemaalt lähtuvat transiiti, mida praegu pole. Milline tulevik seda sõlme ees ootab? Selget tulevikku seal ette näha pole, kuna Venemaa algatatud sõjal on pikaajaline mõju. Venemaa kaubavedu kukkus tõepoolest ära ja lähiajal see ei taastu – selline on praegune olukord. Millal saab Eestist rongiga läbi Valga Lätti sõita? Pikas perspektiivis on töös Tallinna–Riia–Vilniuse liini arendamine, millega kolme riigi ettevõtted tegelevad. Paljuski taandub see sõidu nõudlusele ja rahastuse küsimustele. Aga ei hakka etteruttavalt ole- tama, kas ja millal midagi teoks saab. Tehniliselt oleks see võimalik. Kust peaks kaubavoog tulema Rail Balticule? Kui siiani on Eestit läbiv kaubavoog olnud suuresti ida–lääne- suunaline, siis Rail Balticu fookus on põhja–lõuna-suunaline kauba- tee, põhilise argumendina – lühem ja kiirem kaubavahetus Euroopa- ga, vajalikud sõlmpunktid, piisav liikumiskiirus. Sõja mõjud puudutavad kogu Euroopat, kaup peab leidma uue tee ja Rail Baltic on üks osa sellest. Tõsi, mõttemaailma muutumine ja uute kauba- koridoride käimasaamine pole ühe-kahe kuu teema, see kujuneb välja ikka pikema aja jooksul, mistõttu sellele mõtleme juba praegu. Mitmed kohalikud omavalitsused on hädas iseenda ülalpidamisega, samas peavad nad aga tagama muu hulgas ka kohalike teede korrashoiu. Mis tagab, et varsti ei muutu nii mõnedki vallateed ja -tänavad kuumaastikuks? Teada on, et kohalike omavalitsuste teede remondivõlg on päris suur. Samas on kohalike teede ehitus ja korrashoid üks omavalit- suste tuumikülesanne ning nende finantsautonoomiast lähtuv otsustuskoht, millised vahendid selleks ette nähakse. Loodaval regionaalministeeriumil on töös kohalike omavalitsuste senise rahastusmudeli üle vaatamine, tasakaalustamaks omavalitsuste tulubaasi. Lisaks näeb koalitsioonileping ette suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Loodetavasti on sellel ka posi- tiivne mõju teede korrashoiuks. Samas on ka riigil teatud eraldi
Kogu oma senise töömehepõlve transpordivaldkonnas tegev olnud Sander Salmu usub, et varasematest kogemustest on nüüd riigiametnikuna omajagu abi, sh ka ettevõtjate ootuste mõistmisel.
toetusmeetmed kohalike omavalitsuste teede rahastamiseks. Ent eks nende rakendamine sõltub riigieelarve vahenditest.
Kuivõrd põhjendatud tundub meie regionaalsete lennujaamade n-ö vägisi elushoidmine? Regionaalsed lennuväljad on üks osa ühistranspordivõrgust. Kui rääkida konkreetselt Tartust, siis sealsel lennuväljal juurutatakse näiteks droonide katsetamise projekti – püütakse leida mooduseid, kuidas droone laialdasemalt kasutusele võtta. Samuti tegutseb Tartu Helsingi suuna lennuhanke taastamisega. Aga kui suuremaid regionaalseid lennujaamu tervikuna vaadata, siis suur roll on ka kohalikul omavalitsusel, et lennuväljad leiaksid aktiivset kasutamist näiteks piirkonna turismi või ettevõtluse edendamisel. Selleski on suur otsustuspädevus omavalitsustel. Kas eelnõu tasuta ühistranspordi kaotamise kohta on juba sahtlis? Eelnõuna ei ole. Aga see on koalitsioonileppes välja käidud põhi- mõte, et praegust süsteemi hakatakse ümber vaatama. Minis- teeriumide töö ümberkorralduse tulemusena peaks aga edaspidi kogu siseriikliku ühistranspordi valdkond liikuma regionaalminis- teeriumi haldusalasse.
51
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook