MAA
Tori sildade ajaloost
Andres Seene , Eesti Maanteemuuseumi teadur
Esimene raudbetoonsild Toris Tori esimene raudbetoonsild Pärnu–Paide maanteel üle Pärnu jõe ehitati aastatel 1936–1938 Eesti esimese suure sillaehituskava osana (üldpikkus 129 meetrit: avad 24,8 + 31,15 + 31,15 + 24,8 m), mille raames valmis kokku 12 suurt raudbetoonsilda tollastele I klassi maanteedele. Silla eelkäijaks oli puidust ujuvsild ehk tollases kõnepruugis ka nahksild , mis valmis 20. sajandi alguses ja asus hilisemast sillast umbes 300 meetrit allavoolu. Oli üsna tavaline, et ujuvsild oli sageli loodusjõudude meelevallast tingitult ajutise iseloomuga nähtus ega vastanud moderniseeruva transpordi ja elu- korralduse vajadustele.
Valmimishetkel oli selle neljaavalise silla näol tegemist Pärnumaa (kui mitte arvestada samal ajal Pärnu linnas valminud suursilda) pikima sillaga (129 m). Kümme aastat varem valminud Sindi sild oli vaid mõni meeter lühem. Tori silla laius oli 5,5 meetrit ja kandevõime 24 tonni. Kahele silla kaldasambale ja kolmele jõesambale rajati betoonvundamendid kõvast liivakivist väljakaevatud kaevikutesse. Sambavundamendid betoneeriti vette lastud kastides vee all. Kõigi massiivsete betoonsammaste välisküljed vooderdati 20 cm paksus- te graniitkividega. Jõesammastele ehitati ülesvoolu kaldpinnalised jäämurdjate ninad. Sõidutee pealiskate valmistati betoonist koos vuukidega. Avaehituse tugilaagriteks olid tinaplaadid.
Puitfermidega Tori sild parandatud sammastel, umbes 1950.
Fotod: Eesti Maanteemuuseum
56
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook