MAA
Tori teine raudbetoonsild 1950. aastate lõpul.
Tori raudbetoonsilla ehitus 1956. aastal. Algamas on esimese raudbetoontala tõmbamine silla avasse.
Tori sild 20. sajandi lõpul metallpiiretega.
Tori sild valmimisjärgsete betoonpiiretega.
ehitati silla kõrvale rööbastee. Talad tõsteti vagonettidele ja tõmmati teisest kaldast traktoriga mööda rööbasteed avasse ning paigaldati tungraudade abil silla tugiosadele. 1956. aasta detsembriks olid kõik talad paigas ja monolitiseeritud. Paigaldati ka kõnniteeplokid. Esi- algu veeti taladele 10 cm paksune kruusakiht ja avati sild liiklusele. 1957. aasta kevadel sild suleti, eemaldati kruusakiht, valati tasan- duskiht, paigaldati isolatsioon ja kaitsebetoon. Sõiduosale ehitati kohal segatud mustkate. Tööde juhatajaks oli insener Juhan Hõim, teemeistriks Paul Vares. Enamiku töid tegid kohaliku teemeistri piirkonna töölised. Silla üldpikkuseks kujunes 130 meetrit (pikim sille oli 31, 25 m), sõiduosa laiuseks 7 meetrit, lisaks 2 × 0,75 m kõnniteed, kandejõuks oli 60 tonni. 1957. aasta oktoobris toimus silla katsetamine ja proovikoorma- mine. Vastuvõtukomisjoni juhtisid Tallinna Polütehnilise Instituudi professor Heinrich Laul ja dotsent Enno Soonurm. Tagantjärele on Tori silda hinnatud II maailmasõja järgse ehitusajastu üheks esimeseks suuremaks ja õnnestunumaks nn taribetoonsillaks, mis ei jäänud arhitektuuriliselt maha siin 1938. aastal valminud ehitisest (Hubert Matve). Sellest annab tunnistust ka tema pikk teenistus- periood. Viimane suurem remont tehti sillal 20. sajandi lõpuaastail.
Esimese Tori raudbetoonsilla ehitas Taani ettevõte Højgaard & Schultz. Sild sai 1941. aasta suvesõjas vigastusi ja hävis täielikult 1944. aastal. Ajutine puitlahendus parandatud sammastel Pärast sõda, 1947. aasta kevadel valmis purustatud silla sammas- tele kiirlahendusena puitpalkidest sild. Avaehituse tooretes palkides hakkas peagi arenema mädanik, mis muutis silla kasutamise ohtlikuks. Silla taastamisel lammutati kaldasambad vundamenti- deni ja ehitati uuesti laiematena. Jõesambad ehitati purustatud sammastele uuesti üles, avad sillati all asuva sõiduteega Howe- stiilis puitfermidega. Raudbetooni teine tulek – esimene sõjajärgne taribetoon -lahendus 1955. aastal alustati Nõukogude Liidu autotranspordi- ja maanteede ministeeriumi Sojuzdorprojekt is insener Horidanovi juhtimisel uue silla projekteerimist. Pärnu teedevalitsus alustas silla ehitust 1956. aasta kevadel. Sild rajati 1938. aastal valminud ehitise samba- vundamentidele, mistõttu sai kohe alustada avaehitusest. Et sam- maste vahed olid ebaühtlased ega vastanud tüüptalade mõõtudele, siis tuli need valada kohapeal. Sillaajaloo uurija Hubert Matve on sellist lahendust nimetanud taribetoonsillaks . Kokku valati ehitus- platsil 24 erimõõdus peatala. Talade silla avadesse transpordiks
58
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook