INTERVJUU
Kuhu suunas liiguvad tee, lennunduse ja merenduse valdkonnad? Kai Simson , Transpordiameti kommunikatsiooniosakonna juhataja 1. maist läks Transpordiamet üle valdkonnapõhisele organisatsioonimudelile, mis võimaldab senisest selgemat vastutuse ja kompetentside jaotust. Uurime uutelt valdkondade juhtidelt – lennundusteenistuse direktorilt Üllar Salumäelt, merendusteenistuse direktorilt Kristjan Truult ja teehoiuteenistuse direktori kohusetäitjalt Viktor Kisseljovilt –, millised eesmärgid on nemad seadnud lähiajaks.
Millises suunas peaks valdkond liikuma? Üllar Salumäe: Lennundusvaldkonnas on toimunud ja toimumas suured muutused. Ennekõike on need seotud kolme peamise arengusuunaga, mis on omavahel tihedalt seotud: tehnoloogiline areng, keskkonnahoid ning mehitamata lennundus. Lennundusteenistuse esmane ülesanne on käia nende muudatus- tega kaasas ning loomulikult soovime olla nii mitmeski valdkonnas teistele teenäitaja. Ilmselt kõige paremad võimalused saada teistele eeskujuks on meil seotud mehitamata lennunduse valdkonnaga. Kõigi nende arengute taustal ei saa ega tohi me ära unustada oma igapäevaseid töid ja kohustusi, et toetada Eesti lennunduse arengut. Siingi on meil parendamiseks ruumi piisavalt, nii et igav ei tohiks meil teenistuses küll niipea hakata. Kristjan Truu: Merendus on traditsiooniliselt olnud väga konserva- tiivne valdkond, kus muudatused toimuvad pika perioodi vältel. Põhjuseks on nii tehtavate investeeringute suured mahud kui ka strateegiliste otsuste pikaajalised tagajärjed. Seetõttu on ka areng aeglasem võrreldes teiste transpordiliikidega, mis suudavad tehnoloogilistele muudatustele kiiremini reageerida.
Lisaks on merendus väga reguleeritud, mistõttu on muudatuste tegemine aeganõudev protsess, millele enamasti eelnevad pikaaja- lisemad analüüsid. Näitena võib tuua konventsioonid, mille vastu- võtmisest kuni lõpliku jõustumiseni võib minna 20 aastat. See kõik teeb arengu kohmakamaks ja tehnoloogiliselt areneb valdkond tervikuna aeglasemini kui tehnoloogia ise. Viimasel dekaadil on Euroopa Liit hakanud Rahvusvahelise Meren- dusorganisatsiooni kõrval järjest jõulisemalt reguleerima erinevaid merendusealaseid küsimusi. Ka nüüd seoses uute FiTfor55 ees- märkidega, mis on seotud rohepöörde ja kliima sihtidega, kehtes- tatakse Euroopas sõitvatele laevadele erinevaid keskkonnaalaseid nõudeid, mis panustavad kliimaeesmärkide saavutamisse. Kliimaga seotud muudatuste taustal ei tohi unustada tehnoloogia arengut, mis oluliselt aitab kaasa valdkonna ohutumaks muutmi- sele. Räägin siinkohal erinevatest uutest innovatiivsetest lahendu- stest ja uutele andmevahetuse standarditele üleminekust, mis pakuvad laevadele, operaatoritele, administratsioonidele ja teistele asjaosalistele kvaliteetsemat infot otsuste vastuvõtmiseks. Lahen- dused loovad täiesti uue kvaliteedi- ja ohutusstandardi mere- transpordis, mille tulemusel on lõpuks võimalik ka kommertslikus meresõidus kasutusele võtta näiteks mehitamata laevad.
6
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook