Videod: erakogu
Julia Kutsõn Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane
Bituumen saadakse toornafta rafineerimisprotsessi käigus ning see on laialdaselt kasutuses asfaltsegude ja katusekatete tootmisel. 2021. aastal toodeti ainuüksi Euroopas hinnanguliselt 288 mln tonni asfaltsegu [1], milles bituumenil on sideainena roll siduda end täitematerjaliga, tagada segu sidusus ning asfaltsegule omased omadused. iimastel aastatel on bituumeni kättesaadavuse ja hinna V varieeruvus ning eesmärk vähendada süsinikujalajälge viinud bituumeni alternatiivide otsimiseni. Bituumeni asen- dajatena on varsemalt katsetatud näiteks taimeõlisid, plastik- ja rehvijäätmeid, lendtuhka ja ligniini. Samuti saab asfaltsegusse lisa- tavat uue bituumeni kogust vähendada ringlussevõetud asfaldi arvelt. Magistritöö eesmärgiks oli uurida bituumeni asendamise võimalusi asfaltsegudes. Lähemalt uuriti, kuidas mõjutab Eestis kasvanud puudest toodetud ligniini lisamine asfaltsegusse selle omadusi ning vastavust Eestis kehtivatele nõuetele. Samuti määrati katseliselt suurim kogus ligniini, mille juures asfaltsegude omadused jäävad Eesti asfaltsegudele kehtestatud nõuete piiridesse. Ligniin Ligniin on biopolümeer, mis koos tselluloosi ja hemitselluloosiga on taimede rakukestade põhikomponendiks. Ligniini peamiseks ülesandeks on töötada rakkude vahelise sideainena, tagades sellega tüve, okste ja varte jäikuse ning tugevuse. Ligniini toodetakse peamiselt põllumajanduses, tselluloosi-, paberi- ja biokütuse tööstusest saadud tootmisjääkidest ning selle ülesehitus ning omadused on suuresti mõjutatud nii algmaterjali päritolust kui ka kasutatavast tootmisprotsessist. [2], [3] Ligniin teedeehituses Varasemalt on laialdasemalt ligniini kasutamist teedeehituses uuritud Hollandis, Chaplin XL ( Collaboration in aspHalt APplications
AC 32 base 10 ligniiniga segu.
with LIgnin in the Netherlands – eXtra Lignin ) programmi raames. Selle eesmärgiks oli vähendada CO emissioone, asendades 2 asfaltsegudes bituumen ligniiniga ning välja töötada tehnoloogia, mis võimaldab võimalikult suurt bituumeni asendusmäära ilma, et see mõjuks negatiivselt asfaltsegu toimivusele. Uuringust järeldati, et kuigi olemasolevaid tehnoloogiaid kasutades saab ligniiniga asfaltsegusid edukalt toota, ei ole see praegu majanduslikult tulus. See aga võib muutuda bituumeni hinna tõusu ja kättesaadavuse vähenemise tõttu ja/või kui teedeehitussektoris võetakse suund keskkonnamõjude vähendamisele.[4] Katselõigu tutvustus Hindamaks ligniini mõju asfaltsegudele rajati Imaverre katselõik, kus osa bituumenist oli asendatud ligniiniga. Eesmärgiks oli hinnata asfaltsegude omadusi ning nende vastavust Eestis kehtivale rahvusliku standardi EVS 901-3:2021 nõuetele. Katselõigule tehti eelnevalt katsetootmine, mille tulemuste põhjal määrati suurim ligniinisisaldus, mille juures asfaltsegud vastavad neile seatud nõuetele. Katselõigu jaoks toodeti kokku neli ligniiniga modifitseeritud asfaltsegu ja kaks ilma ligniinita referentssegu (vt tabel 1). Asfaltsegudele määrati laboratoorselt terastikuline koostis ja sideaine sisaldus, poorsusomadused, veepüsivus, Marshalli voolavus ja stabiilsus, deformatsioonikindlus ning kulumiskindlus. Järgnevalt on välja toodud olulisemad tulemused. Lahustuva sideaine sisaldus Joonistel 1 ja 2 on näha, et kõikidel segudel peale AC 16 surf 15% oli lahutuva sideaine sisaldus üle lubatud alampiiri. Samuti ilmnes, et ligniiniga segudes on lahustuvat sideainet rohkem, kui bituumenit algselt sisse doseeriti. Sellest tulenevalt püstitati lõputöö käigus
67
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook