MAA
hüpotees, et ligniini ja bituumeni vahel toimub kõrgetel, segamise ja transpordiga seonduvatel temperatuuridel reaktsioon, mille käigus ligniini ja bituumeni segunemine paraneb. Jäävpoorsus Jäävpoorsuste tulemustest selgub, et kõikide segude tulemused on lubatud vahemikus ning kõrgemate ligniinisisalduste juures on asfaltsegude poorsus suurem (vt joonis 3 ja 4). Suurem jäävpoorsus võib tuleneda ligniini jäigastavast mõjust, mis muudab segud raskemini töödeldavaks. Suurem jäävpoorsus mõjutab omakorda ka teisi segu toimivuse ja vastupidavusega seotud omadusi. Veepüsivus Veepüsivuse tulemused arvutatakse märja ja kuiva alagrupi proovikehade kaudsete tõmbetugevuste suhtena, seega näitab tulemus, kui palju on märja grupi proovikehad kuivades proovi- kehadest nõrgemad. Joonistel 5 ja 6 kirjeldatud katsetulemused näitavad, et kõik segud vastavad nõuetele. Samuti tuleks välja tuua, et AC 32 base segude tulemused on märkimisväärselt suuremad standardis EVS 901-3:2021 nõutud alampiiriga (60%), mis on arvatavasti tingitud nende segude kõrgemast bituumeni sisaldusest ja madalamast jäävpoorsusest. Deformatsioonikindlus Roobaste teket teekattes mõjutavad ilmastik, liikluskoormus ja -sagedus ning asfaltkattes kasutatavate materjalide ja asfaltkatte enda omadused. Kuna roobaste teke mõjutab liiklusohutust ja katte eluiga, on segu projekteerimisel oluline arvestada segu deformat- sioonikindlusega. [5] Eestis hinnatakse asfaltsegu deformatsiooni- kindlust rattaroopa katse abil, mille käigus mõõdetakse koormatud ratta korduvläbikute tõttu proovikehas tekkinud roobas. Tulemused (vt joonis 7 ja 8) on antud katse käigus tekkinud jäljesügavuse ja proovikeha paksuse suhtena. Katsetamise käigus selgus, et suure- mate ligniinisisalduste juures on suhteline roopasügavus väiksem, st nende segude deformatsioonikindlus on parem. Tulemused on põhjendatavad sellega, et ligniini lisamisel muutub asfaltsegu jäigemaks ning seega ka kõrgendatud temperatuuridel raskemini deformeeruvaks. Kulumiskindlus Teekattes ilmnevate pikiroobaste tekkimise põhjuseks võib olla ka teekatte kulumine, mis on põhjustatud talvekuudel kasutatavatest naastrehvidest. Kulumiskindluse tulemustest (vt joonis 9) on näha, et ligniiniga segude vastupanu naastrehvide toimele on sisuliselt identne ilma ligniinita segule, seega saab öelda, et ligniini mõju asfaltsegu kulumiskindlusele on peaaegu olematu. Kokkuvõte Katselõigu segusid katsetades selgus, et AC 32 base ja AC 16 surf ligniiniga segude tulemused olid lubatud piirides ning tulevikus oleks võimalik lisatavat ligniini kogust suurendada. Sealjuures tuleb meeles pidada, et ligniini jäigastav mõju võib mõjutada segu töödeldavust ning sellega ka segu omadusi ja vastupidavust.
Ligniini % kogu sideaine mahust
Segu tüüp
Nr
AC 16 surf 70/100 AC 16 surf 70/100 AC 16 surf 70/100 AC 32 base 70/100 AC 32 base 70/100 AC 32 base 70/100
0 10 15
1 2 3 4 5 6
0 5 10 Tabel 1. Katselõigu jaoks valmistatud asfaltsegud
AC 32 base segu paigaldamine.
AC 32 base segu paigaldamine.
68
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook