Mööda mereteid liigub tänapäeval 90% maailmakaubandusest. See tähendab, et kiire rohe-eesmärkide saavutamine peab käima koos tehnoloogia arenguga. Kaubavahetust seisma ei saa panna, kuna paljudes piirkondades on see ainuke ligipääs rahvusvahelisele turule ja kaupadele, mis võivad olla elutähtsad. Sellised piirkonnad on seal- hulgas väikesaared ookeanides, mis on ka merenduse rolli enda eksistentsis korduvalt välja toonud ja millele on tähelepanu juhtinud Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon. Aina enam kõneainet hakkab merenduses lähiaastatel pakkuma uute kütuste kasutusele võtmine. Palju räägitakse vesinikust, bio- metaanist ja ammoniaagist. Samuti lühiliinidel elektrifitseerimisest. Nende muudatuste kõrval ei tohi ära unustada kaasuvaid riske, et praeguseks saavutatud kõrge ohutuse standard merelaevadel ei hakkaks langema. Lähiaastate olulisemateks teemadeks, millest veel merenduses räägitakse, on efektiivsus ja autonoomsuse suu- rendamine. Seda toetavad ka Rahvusvahelise Merendusorganisat- siooni võetud suunad uute regulatsioonide väljatöötamiseks. Olgu need siis seotud uute kütuste kasutamisega või tehnoloogiliste uuendustega. Viktor Kisseljov: Tänapäeval peab valdkond kahtlemata liikuma digitaliseerimise ja taristuehituse CO jalajälje vähendamise suunas. 2 Mõned aastad tagasi võtsime eesmärgiks, et tulevikus tahame näha teeprojekte mudelprojekteerituna (ingl building information mode- ling , BIM). Alustasime BIM projekteerimise pilootprojektidest, kust saime väga hea kogemuse ja palju uusi ideid. Meil on loodud eraldi BIM töögrupp, milles arutatakse, mida ja kuidas peaks tegema, et saaks taristuehituses BIM lahendusi ulatuslikumalt rakendama hakata. Tulemused on juba olemas ning nüüdsel ajal tellitakse juba kõik riigiteede rekonstrueerimise projektid kasutades BIM tehnoloo- giat. BIM lahenduste rakendamist ja arendamist jätkame ka edas- pidi. Samuti on oluline keskkonna temaatika. Koostöös Eesti Taristu- ehituse Liiduga tegeleme aktiivselt keskkonnateemadega taristu- ehituses ja üheskoos soovime olla teehoiutöid tehes sotsiaalselt vastutustundlikumad. Teehoiu nõuandekogu keskkonnakomisjon on välja töötanud taristuehituse CO heitmekoguste vähendamise 2 tegevuskava eelnõu, mis näeb ette Transpordiameti ja Eesti Taristu- ehituse Liidu konkreetseid tegevusi esialgu aastani 2030. Soovime kindlasti tegevuskava lähiajal kinnitada. Seega BIM ja keskkonna- hoidlikud tegevused taristu valdkonnas on kindlasti aktuaalsed teemad, millega tuleb tegeleda, kus peame arenema ning millises suunas peaks valdkond lähitulevikus liikuma. Mis on selle ja järgmise aasta olulisemad eesmärgid, mida soovid täita? Üllar Salumäe: Meie jaoks on lähiajal olulisim saada toimima uus struktuur ning tegeleda audititest selgunud puuduste likvideerimi- sega. Selle kõige tegemiseks peame leidma võimalused meie spetsialistide töökoormuse optimeerimiseks. Praegu on töölauda- del pisut liiga palju! Oleme kokku leppinud, et parendusplaanid peavad ennekõike olema realistlikus ajakavas. Kristjan Truu: Seoses struktuurimuudatustega on vaja vastutus- valdkonnad üle vaadata, puuduolevad ametikohad täita ning mees- kondade koostöö korraldada. Olulisemateks eesmärkideks on uutel inimestel või ka uutes rollides olevatel inimestel sisse elada, et
Lennundusvaldkonnas on toimunud ja toimumas suured muutused. Enne- kõike on need seotud kolme peamise arengusuunaga, mis on omavahel tihedalt seotud: tehnoloogiline areng, keskkonnahoid ning mehitamata lennundus.
meeskondade koostöö oleks sujuv. Seda nii meeskondade sees kui ka Transpordiameti teiste osakondade ja teenistuste vahel.
Selle aasta üks olulisi eesmärke on edasi arendada meie infosüstee- me, et suudaksime klientidele ja koostööpartneritele pakkuda kvaliteetseid ja mugavaid e-lahendusi. Järgnevatel aastatel on tulemas palju rohepöördega seotud teema- sid. Lisaks on tekkimas Eestis uued suunad seoses meretuule- parkide rajamise ning nende teenindamisega. Transpordiameti eesmärk on olla nende teemade juures kompetentne ja usaldus- väärne partner nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks jät- kame Eesti kui mereriigi tutvustamist rahvusvahelisele laevandus- kogukonnale. Viktor Kisseljov: Käesoleva aasta kevadel kuulutasime välja esma- kordselt Eestis meie esimese alliansi mudeli alusel riigihanke Pärnu–Tori riigimaanteel Reiu jõge ületava Sindi–Lodja silla projek- teerimiseks ja ehitamiseks. Enne seda on Transpordiameti teehoiu- teenistuse ida osakonna juhataja Anti Palmi eestvedamisel tehtud palju ettevalmistustööd ja nüüd loodame töövõtulepingu sõlmida juba sel sügisel. Kahtlemata on tegemist suure sammuga ehitus- hangete teistsuguse praktika juurutamiseks ja usun, et järgmine periood saab olema väga põnev, mil saame täiesti uue kogemuse ning töö käigus õpime palju. Jätkame koostööd Rail Baltic Estonia OÜga, kus panustame ühes- koos ühte suurimasse rahvusvahelisse projekti, millega luuakse roheline rongiühendus Euroopaga. Rail Baltic Estonia OÜga kuulu- tame välja ühishankeid riigiteedega ristuvate maanteeviaduktide ehitamiseks. Samuti on endiselt oluline kavandatud investeeringute õigeaegne realiseerimine. Suured ehitustööd jätkuvad Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Pärnu–Uulu 2 + 2 teelõigu ja Tallinna–Tartu–Võru–Luha- maa maantee Neanurme–Pikknurme 2 + 1 teelõigu ehitusobjekti- del. Sügisel alustatakse Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Sauga– Pärnu 2 + 2 teelõigu ehitustöödega, mille ehitushange on avaldatud.
7
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook