Teejuht suvi 2023

Maanteedel ja tänavail

Liikluses vigastatuid

Aasta

Mootorsõidukite arv Liikluses hukkunuid kokku

Raudteel

242 583 464

24 66 ?

1937 1938 1939

68 96 62

44 30 ?

5999 7385 8910

Tabel 1. Liiklusõnnetused Eestis 1937–1939

Fotod: Eesti Maanteemuuseum

Teede puuduliku seisukorra tõttu tekkinud õnnetuste arv ei ületanud tollase statistika andmetel 10% õnnetuste põhjuste üldarvust. Liiklusjulgeoleku suurendamise seisukohalt oli tollaste maanteede kvaliteedi parandamisel ja ümberehitamisel liiklusnõuete kohaselt siiski väga suur tähtsus. Eesti tollased maanteed olid veel üsna kaugel motoriseeritud liiklusele vastavatest nõuetest ning töö sellel alal oli paljuski alles algusjärgus. Juba sel ajal tõstatati Euroopa liiklusplaneerijate seas võimalus ja vajadus eraldada motoriseeritud transport hobuveokeist, jalakäijaist ja rattureist ning suunata see eraldi kaugliiklusteedele ehk nn kiirteedele. Selline lahendus tõst- nuks oluliselt ka liiklusohutust. Euroopas praktiseeriti neid lahendusi enne II maailmasõda teatud määral Saksamaal ja Itaalias. Ettevaatamatus ja hoolimatus nii enda kui teiste liiklejate suhtes põhjustasid suurema osa tollaseid raskeid liiklusõnnetusi. Sõiduki- juhist tingitud õnnetuste põhjustest oli 1938. aastal Eestis suurima osatähtsusega purjusolek, seejärel tähelepanematus, hajameelsus ja ülikiire sõit. Surma või kehavigastuse tekitanud õnnetustest olid arvuliselt esikohal otsasõidud jalakäijaile. Et joobes juhtimine oli märkimisväärselt suur, esitas Maanteede Talitus 1938. aastal ettepaneku võtta purjuspäi roolist tabatud sõidukijuhilt juhtimis- õigus ära alatiseks. Esimesed üleriiklikud liiklusnädalad Liikluses peituvate ohtude paremaks selgitamiseks korraldati Eestis 1938. aasta kevadel Maanteede Talituse (praeguse Transpordi- ameti eelkäija) eestvõttel ja juhtimisel esimene üleriiklik liiklusnädal. Liiklusnädalaid hakati korraldama Eestis Soome eeskujul. Korral- duse eestvedajaks oli Maanteede Talitus, kelle võimkonda kuulus mootorsõidukite ja liikluse üldkorraldus ja tehniline järelevalve. Liiklusnädala eesmärgiks oli kasvatada kodanikke läbi teavitustöö teadlikeks liiklejateks. Liiklusnädal korraldati n-ö teedeministri toe- tusel ja selle korraldamiseks kutsuti ellu liiklusnädala peakomitee, kuhu kuulus üle 20 riigi ja ühiskondlike organisatsioonide esindaja. Komitee juhatajaks oli Maanteede Talituse direktor. Esimene liiklusnädal Eestis toimus 16.–12. mail 1938. Liiklusnädala kestel tehti üleriiklikku liikluspropagandat. Liiklusnädala avas teedeministri raadiokõne. Nädala jooksul jaotati tasuta välja mitmesuguseid brošüüre 69 000 eksemplari ja mitmesuguseid plakateid ning lendlehti – 319 000 eksemplari. Nädala kestel tehti kõvendatud liikluskontrolli, korraldati iga päev loenguid koosolekuil ning ringhäälingus. Kinodes näidati temaatilisi diapositiive. Ajalehtedes ilmus iga päev artikleid liiklusküsimuste kohta.

Avariilisi autosid 1930. aastatest.

Tallinnas korraldati liiklusnäitus, mida külastas 17 000 inimest ja üle maa korraldati mitmesuguseid demonstratsioone ja aktusi.

Teine üleriiklik liiklusnädal toimus 13.–17. mail 1939. Korraldajad mõistsid, et liiklusmääruste avalik ettelugemine ei pälviks mingit erilist tähelepanu. Seepärast korraldati liiklusnädala raames mit- meid demonstratsioone ja näituseid. Nii liiklesid Tallinnas Vabaduse platsil „Peata kanaks“ kostümeeritud Estonia teatri näitlejad ja linna mööda liikles suur viinapudel, et juhtida tähelepanu olulisematele väärnähetele ja vigadele liikluskäitumises. Tõhustati liikluskontrolli ja koostöös autoomanikega korraldati Tallinnas demonstratiivne autoparaad ehk korso.

Esimesed kampaaniad keskendusid neljale peamisele liiklejate- grupile:

Jalakäijaile jagati nii linnas kui maal neile määratud trükitud juhi- seid. Samuti õpetati neid õigesti liiklema. 1939. aastal kasutati ka elavat näitlikustamist. Tallinnas, Tartus, Narvas jm nähti ette

TEEJUHT / NR 6