MAA
Foto: Eesti Maanteemuuseum
Fotod: Tallinna Linnaarhiiv
Esimese üleriikliku liiklusnädala teavituspostreid (1938).
kümnekonna mehe tegevusse rakendamist, kes ei täitnud meelega liikluseeskirju. Nad tuli riietada „Peata kanana“.
Jalgratturitele jagati nii linnas kui maal trükitud juhiseid. Samuti õpetati praktikas neile õigeid sõiduvõtteid. Tallinnas ja Tartus nähti ette sel puhul jalgratturite rühma organiseerimine, kes sõitsid tänavatel valesti, kas kahekesi üheistmelisel jalgrattal või jalad vabastatud pedaalidelt jne. Väärsõitja pidi kandma plakatit kirjaga „Ei hooli“. Hobuveoki juhtidele jagati samuti trükitud juhiseid. Nii linnas, eriti aga maal tuli valvata, et liikluseeskirju täidetaks, et teel olnud vankreis ei magatud, hobusel olid rauad suus jne. Tallinnas ja Tartus soovitati liikuma panna tänavaid mööda mõni sõiduk, kus hobust juhtis suur viinapudel. Autojuhtidele saadeti enne liiklemisnädala algust nende organisat- sioonide kaudu juhiseid ja tuuleklaasile kleepimiseks kolmnurga- kujuline plakat pealkirjaga „Kohustun ettevaatlikult sõitma“. See plakat pidi jääma tuuleklaasile liiklusnädala lõpuni. 1940.–1941. aastal liiklusnädalaid Eestis teadaolevalt ei korralda- tud. Järgmine ülemaaline liiklusnädal peeti Eestis juba Saksa okupatsiooni ajal 26. septembrist 3. oktoobrini 1942. Eesti Omavalit- suse tehnikadirektooriumi liikluse järelevalve osakonna juhendis teatati: Kuigi kommunistide poolt hävitati 70% meie liiklusvahendeist, on liiklus meie linnades ja maanteedel sõjajõudude intensiivse motori- seeritud liikluse tõttu praegu elav. Ka kasvab ning elavneb jõudu- mööda meie eraliiklus ja võib lähema aja jooksul ületada Eestis varem olnud liikluse nii ulatuselt kui ka intensiivsuselt. Seepärast peame energiliselt asuma korraldama oma liiklusjulgeolekut. Et liiklus nõuab palju ohvreid, seda näitavad meile õnnetuste arvud 1938. ja 1939. aastatest. 1938. aastal sai liiklemisel surma 96 ja vigastada 583 inimest, 1939. aastal surma 62 ja vigastada 464 inimest. /… / Iga inimelu on meil suurimaks väärtuseks.
1938. aastal liiklusnädala raames sõidukitele jagatud kleebiseid. Fotod: Tallinna Linnaarhiiv
Sõjajärgsed kümnendid Eesti liikluses Halb liiklus- ja liiklemiskultuur oli suureks probleemiks ka nõukogude Eestis. Hukkunute arv oli näiteks 1970. aastate lõikes suurem kui tänapäeval, ja seda vaatamata asjaolule, et liiklustihedus oli siis kõigest 20% praegusega võrreldes. Nagu ka praegusel ajal, olid ka siis õnnetuste põhjused väga erinevad: vale sõidukiirus, teeoludega mittearvestamine, juhtide ja jalakäijate ettevaatamatus, viinastunud juhid jne. Alkoholijoobes juhtide põhjustatud ülirasked liiklus- õnnetused olid kogu nõukogude perioodi väga teravaks problee- miks. Kuna nõukogude ajakirjandusel ei olnud kombeks elu pahupoolt eriti kajastada, siis leidub toonastes üleriigilise levikuga päevalehtedes vaid üksikuid liiklusõnnetuste kirjeldusi, mida läbib ülitugev moraal- ne alatoon ning osutatakse rikkumisega kaasnenud väärnähtustele. Liiklusohutusega tegeles ENSV-s Riiklik Autoinspektsioon. Vaata- mata karistuste karmusele ning küllalt tõhusale ja hästi toimivale liikluskontrollile, jäi hukkunute ja raskelt vigastatute arv neil aastail ikkagi väga suureks. „Verised üheksakümnendad“ Eesti taasiseseisvumisega tekkinud vabanemistungid, teisenenud ja muutud olud ja senised kontrollsüsteemid tõid kaasa liiklusõnnetus- te kasvu. Eesti taasiseseisvumise aasta (1991) oli ka rekordaastaks
74
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook