Grete Piirsoo peab heaks elukooliks võimalust, mida talle üsna karjääri alguses pakuti – töötada mõned aastad õhuväe kopterite hooldajana. Nii sai ta lähemalt aimu, mida täpselt inspekteeri- mise ajal kontrollida.
olevad kriitilised komponendid oleksid alati piisavalt hästi ja protseduuride kohaselt hooldatud. Samuti, et kõik ettenähtud hooldustööd oleksid tehtud, sest lennuki või kopteri komponentidel on kindel eluiga, mille täitumisel tuleb need välja vahetada, ilmnenud defektid parandada, vajalikud muudatused teha jne. „Paljuski on see arvuti taga istumise töö, mille tulemus annab sisendi tehnikutele, mida nemad peavad tegema, et konkreetne len- nuk või kopter jätkuvalt turvaliselt saaks lennata,” kirjeldab Piirsoo. „Lennunduses öeldakse, et kõik peab käima by the book , ehk et kõik tegevused käivad nii, nagu kord ette näeb.” Ta selgitab, et ega ühe õhusõiduki hooldamise ja remondi käigus omapoolsele loomingule suurt ruumi jää – kõik protseduurid ja nõuded on tootja käsiraamatusse kirja pandud, oma nõuded erinevate direktiivide näol lisab sinna juurde veel Euroopa Lennu- ohutusamet (EASA). Korrasolekule on mitmekordne kontroll Võtame näiteks ühe reisilennuki. See koosneb ju lugematul arvul kõikvõimalikest komponentidest. Kuidas neid kõiki on võimalik enne iga lendu üle vaadata ja üle kontrollida? Grete Piirsoo ütleb, et kõiki ei jõua ja ei peagi üle vaatama, aga lennuki korrasolekut saab ikkagi kontrollida ja lennuvalmidust hinnata spetsiifiliste parameetrite järgi. Üldiselt on nii, et kui lennuki mingi agregaadiga on tõrge, siis see üks viga kandub edasi ka teisele komponendile jne. Nii saadakse indikatsioon, et kusagil on midagi viga ja see on ajendiks, et hakata juba detailsemalt asja uurima. Lisaks on lennukite kriitilised komponendid enamasti dubleeritud süsteemiga – kui üks süsteem annab veateate, siis dubleeritud süsteem töötab normaalselt edasi. Kui nüüd üks reisilennuk maandub Tallinna lennuväljal, siis enne selle järgmist starti vaatavad selle kõigepealt üle liinihoolduse tehnikud, kes teevad ka vajalikud protseduurid, mis graafiku järgi on ette nähtud. Vahetult enne lendu teeb lennueelse ülevaatuse lennuki enda meeskond. Lõpuks veendub kapten, et lennuk on ohutu ja selle- ga võib startida.
Transpordiameti lennukõlblikkuse osakonna vaneminspektor Grete Piirsoo kogu senine tööelu on kulgenud lennunduse valdkonnas ja tema karjääri mahuvad ka aastad, mil tuli käed sõna otseses mõttes õliseks teha. üüd oma senisele tööelule tagasi vaadates tunnistab Grete N Piirsoo, et talle on väga suureks abiks varasem kogemus lennumasinate hooldamises, sest tänu sellele tunneb ta piltlikult öeldes nende hinge ning oskab nõnda palju paremini ka nende nõuetele vastavust kontrollida. „Ühest küljest nõutakse inspektorilt varasemat töökogemust, teisalt tuleb tehniku taust lennukõlblikkuse kontrolli tehes kasuks, sest sul on aimu õhusõiduki tüüpidest, tehnilistest näitajatest ja nende ülesehitusest,” kinnitab ta. „Kui rohkem on tehnikaalast kogemust, just sellist, kus ka ise oled käed õliseks saanud, siis see annab inspektori töös palju juurde.” Tehnik tagab õhusõiduki lennukõlblikkuse Aastal 2012 siirdus Grete Piirsoo õppima Eesti Lennuakadee- miasse, valides erialaks õhusõiduki hoolduse ja ehituse. Esimeseks töökohaks sai tal õpingute kolmandal aastal Tallinna lennujaam. Tõsi, valdkond oli õpingute erialast mõnevõrra erinev – temast sai lastiarvestuse spetsialist, seda kolm ja pool aastat. Kui lennuakadeemia lõpetatud sai, töötas Grete Piirsoo aastajagu aega jätkuvalt lennukõlblikkuse spetsialistina lennufirmas Regional Jet. Siis aga tegi Eesti õhuvägi Piirsoole sedavõrd hea pakkumise, et sellest olnuks patt keelduda, seega edasi siirduski ta õhuväkke koptereid hooldama. „Tundsin, et see on paslik koht, kus ennast arendada,” ütleb Piirsoo. Pärast nelja aastat õhuväes suundus Grete Piirsoo Transpordi- ametisse, kus ta praegusel ametikohal töötab nüüdseks ligi pool- teist aastat. Lühike karjäärikokkuvõte sisaldab mitmeid keerulise sõnastusega ametinimetusi, mille sisu lennundusest eemal olevale inimesele jääb ilmselt ähmaseks. Mida teeb oma töös näiteks jätkuva lennu- kõlbulikkuse spetsialist?
„Kui rohkem on tehnikaalast kogemust, just sellist, kus ka ise oled käed õliseks saanud, siis see annab inspektori töös palju juurde.”
Ilmneb, et see tähendabki sõna-sõnalt õhusõiduki jätkuvat lennu- kõlbulikuna hoidmist. Ehk siis – tuleb vaadata, et kõik õhusõidukil
89
TEEJUHT / NR 6
Powered by FlippingBook