esti ambitsioon on olla droonitehnoloogia arendamiseks, E katsetamiseks ja kasutuselevõtuks parim koht maailmas. See ei ole enam pelgalt tulevikuvisioon, sest juba praegu arendatakse uusi mehitamata õhusõidukite platvorme, sensoreid, side- ja juhtimislahendusi ning õhuruumi seirevõimekust. Droone kasutatakse üha enam nii avalikes teenustes, ettevõtluses kui ka julgeolekuvaldkonnas. Küsimus ei ole enam selles, kas droonid meie igapäevaellu jõuavad, vaid selles, kuidas tuua kasutusse lahendused, mis on ohutud, usaldusväärsed ja loovad lisaväärtust. Seetõttu räägitakse Eestis üha enam droonidele sobiva testimis- võimekuse loomisest ja laiendamisest. Kasutusel on erinevad mõisted: laborid, võrkhallid, testalad, lennualad, katsetaristu, digi- keskkond ja ka digitaalselt korraldatud õhuruum. Kõik need on vaja- likud, kuid ei tähenda ühte ja sama asja. Testala ei ole vaid kaardile märgitud õhuruum, kus võib drooni lennutada. Kui eesmärk on viia tehnoloogia ideest toimiva lahenduseni, peab terviklik testkeskkond toetama kogu arendusteekonda – alates esmastest katsetest kontrollitud tingimustes kuni keerukamate lendude, süsteemide koostoime ja lõpuks teenuse valideerimiseni tegelikus kasutus- keskkonnas. Arendusteekonna eri etappides on riskid ja vajadused erinevad. Varases faasis tuleb testida platvormi, juhtimist, sidet, sensoreid ja tarkvara nii, et võimalikud vead ei ohustaks inimesi, taristut ega teisi õhuruumi kasutajaid. Alles siis, kui tehnoloogia on kontrollitud tingimustes end tõestanud, saab liikuda keerukama lennutegevuseni avatumates keskkondades. Eesti Lennuakadeemia rajatud võrkhall loob just sellise võimaluse, kus saab kontrollida tehnoloogia käitumist ja katsetada erinevaid stsenaariume kontrollitud keskkonnas ning hinnata, kas lahendus on valmis järgmiseks sammuks. Näiteks saab hinnata tehnoloo- giate autonoomsust või mitme õhusõiduki koostöös toimimist. Sellises keskkonnas saab teha esmaseid katseid ja neid ohutult korrata, õppides ka ebaõnnestumistest, ilma et iga viga tähendaks lubamatut riski. Järgmiseks saab teostada keerukamat lennutegevust testalas, kuid ka see ei ole koht, kus lihtsalt lennata. Tõsiseltvõetav testala peab ühendama lisaks õhuruumile füüsilise ja digitaalse taristu, selged protseduurid, riskihindamise, andmekogumise ning ohutu katse- korralduse. Seal tuleb hinnata mitte ainult seda, kas lennuvahend on lennuvõimeline, vaid ka seda, kuidas toimivad sideühendused, juhtimissüsteemid, hädaolukorra protseduurid ja koostoime teiste süsteemidega. Oluline on mõista, et droon ei ole üksik tehniline seade, vaid osa suuremast süsteemist. Teenuseni jõudmiseks pea- vad usaldusväärselt koos toimima õhusõiduk, tarkvara, kaugpiloot, sideühendused, õhuruum, ohutusprotseduurid ja kasutaja vajadu- sed. Kui üks neist lülidest on läbi proovimata, ei ole lahendus veel küps laiemaks kasutuselevõtuks.
Eesti Lennuakadeemia on siin mehitamata lennunduse valdkonna arengu võimaldaja ja kompetentsipartner. Meie panus ei piirdu koolituse ega testala haldamisega, vaid seisneb lennundusalase pädevuse toomises tehnoloogiaarenduse kõrvale. See aitab ette- võtetel ja arendajatel liikuda esmastest katsetest lahendusteni, mille puhul on läbi mõeldud riskid, käitamisprotseduurid, kaugpilootide ja spetsialistide pädevus, katsekorraldus ning vastavus lennundus- nõuetele. Lennunduses ei piisa sellest, et lahendus töötab üks kord. Vaja on tõendada, et tehnoloogia on ohutu, töökindel ja usaldus- väärne. Alles sellise eeltöö järel saab rääkida lennutegevusest reaalses keskkonnas. Tartu U-space'i algatus on selle arenguloogika järg- mine oluline samm, kus digitaalne keskkond toetab toimivaid drooniteenuseid. See aitab mõista, kuidas rutiinsed droonilennud võiksid tulevikus toimuda reaalajas infojagamise, koordineerimise ja selgete reeglite toel piirkondades, kus kasutajaid on rohkem ja riskid suuremad. Kuid sinna jõudmiseks peab tehnoloogia olema eelnevalt testitud ning käitaja valmisolek ja ohutus tõendatud. Kui Eesti tahab olla rahvusvaheliselt eelistatud droonitehnoloogia arendus- ja kasutuskeskkond, peab siin olema ligipääs testimis- võimalustele, katsetaristule ja kvaliteetsetele tugiteenustele. Samas ei tähenda testkeskkondade võrgustik ühe asutuse või ühe testala ümber koondunud lahendust, vaid koostööd eri osalejate vahel. Laborid, testalad, harjutusväljad, kohalikud omavalitsused, ette- võtted ja teadusasutused pakuvad igaüks tingimusi, mida arendaja vajab sõltuvalt tehnoloogia küpsusest ja kasutusvaldkonnast. See tähendab ettevõtetele selgemat teekonda ideest turule ning pare- mat võimalust kasutada uusi tehnoloogiaid taristu seires, kriisi- reageerimises, logistikas ja muudes teenustes. Kui see ahel tööle hakkab, ei võida ainult drooniarendajad. Võidavad avalikud teenu- sed, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja lõpuks ka inimesed, kelle jaoks muutub uute tehnoloogiate kasutamine turvalisemaks ja arusaadavamaks. Droonide tulevik ei sünni pelgalt õhus, vaid toimi- vas testkeskkondade võrgustikus.
Kui Eesti tahab olla rahvusvaheliselt eelistatud droonitehnoloogia arendus- ja kasutuskeskkond, peab siin olema ligipääs testimis- võimalustele, katsetaristule ja kvaliteetsetele tugiteenustele.
77
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook