Transpordiameti digiajakiri Teejuht kajastab ameti kõiki tegevusvaldkondi: merendust, maanteid ja lennundust. Ajakirjas leiab kaasahaaravat lugemist nii erialaspetsialist kui ka lihtsalt huviline.
T ee t MAAL, VEES JA ÕHUS uh SUVI 2026 Transpordiameti digiajakiri nr 18
VESI
ÕHK
MAA
Tõnis Arjus parandab avaliku ruumi kvali- teeti ja kiirendab planeeringuid Via Baltica ehitus Pärnumaal kogub hoogu Kosmiline pilk raudbetoon- sildadesse Miks tuleb mõnes kohas niita varem kui teises?
Marko Roolaid ehitab maailmaklassi lennu- kimudeleid ja inspi- reerib noori Pilk perroonikontrolli telgi- tagustesse Eesti lennundus vajab ühist tõstejõudu Satelliidiehitusvõistlus CanSat Estonia pani proovile noorte inseneeriaoskused
Daria Minakova: töö sadamas annab palju positiivset energiat Eesti ettevõte Shore Link viib kaldaelektri lahendused maailma sadamatesse
Eestis kuivdokke pole
Kui laev juhib end ise, kes siis vastutab?
JUHTKIRI
Hea lugeja!
Suvine Teejuht toob Sinuni teemasid maalt, veest ja õhust. Põgus ülevaade kaanelugudest.
Tõnis Arjusel täitus juunis aasta riigiarhitektina. Kuna Eestis pole varem riigiarhitekti olnud, peab ta oma ametiaja suurimaks vastu- tuseks ja tähtsaimaks eesmärgiks selle institutsiooni ülesehitamist. Ta arendab Maa- ja Ruumiameti teenuseid ning koostab nelja aasta arengukava. Oma töös peab Arjus oluliseks koostööd teiste riigi- asutuste ja kohalike omavalitsustega. Tema nägemuses peab riigiarhitektile alluv teenistus kujunema ametkondi ruumiloome valdkonnas ühendavaks tugisamabaks, mitte paberimajandust juurde tootvaks asutuseks. „Riigiarhitekt peab strateegilistes kohta- des sekkuma, kuid ei tohi muutuda protsessi takistuseks,“ võtab Arjus oma töö eesmärgid kokku. Via Baltica neljarajaliseks ehitamine Pärnumaal saab hoogu juurde: Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel ehitatakse Pärnu ja Märjamaa vahel lähiaastatel neljarajaliseks kokku 45 kilomeetrit teed ning praegu käivad tööd ligi 25 kilomeetril. Uurisime tellija ja töövõtjate projektijuhtidelt, kuidas töö edeneb ning mis valmistab rõõmu või tekitab peavalu. Tutvustame sildade sisemiste struktuuride seisukorra hindamise uuringu tulemusi, mille eesmärk oli välja töötada metoodika, mis võimaldaks sildade sisemust hinnata konstruktsiooni kahjusta- mata. Üheks uuritavaks tehnoloogiaks oli looduslikul atmosfääri- kiirgusel põhinev müüontomograafia. Peagi kaks aastat Muuga sadamakapteni asetäitjana töötav Daria Minakova ei nimeta merelt maismaale tööle siirdumist karjääri- pöördeks, vaid pigem loomulikuks muutuseks karjääris. Ta on seadnud eesmärgiks planeerida oma elu ja karjääri perioodide kaupa. Pärast Eesti Mereakadeemia lõpetamist sõitis ta kümme aastat merd. 2024. aastal kandideeris ta sadamakapteni asetäitja ametikohale ja osutus valituks. „Nüüd ongi nii, et kui ma varem vaatasin merelt maa poole, siis praegu tuleb enamasti vaadata maalt mere poole,“ kirjeldab Daria Minakova oma tööd Muuga sadamas. „Muuga sadam on landlord-tüüpi sadam ning selle terri- tooriumil tegutseb palju operaatoreid. Suure osa tööst moodus- tavad suhtlemine, küsimustele ja päringutele vastamine ning erinevate tegevuste kooskõlastamine.“ Aastal 2020 asutatud OÜ Shore Link paigaldas oma esimesed kaldalt võrguelektri laevadesse juhtimise seadmed Vanasada- masse. Need töötavad edukalt tänaseni, kuid ettevõte ise on kuue tegevusaastaga kasvanud arvestatavaks rahvusvaheliseks tegijaks, kelle lahendusi kasutatakse sadamates üle maailma.
Anu Ots Transpordiameti kommunikatsiooniekspert
Foto: Rene Riisalu / Transpordiamet
Merendusterminite tõlkimisel ei piisa sõnade pealiskaudsest tundmisest. Seda võib näitlikustada terminiga „dokk“, mille tähendusvälja valesti mõistmine toob kaasa nii keelelisi kui ka sisulisi vigu. Marko Roolaid on mudellennundusega tegelenud enam kui 30 aas- tat ning ta on peaaegu ainus selle huviala esindaja Eestis, keda võib pidada professionaalseks RC- ehk raadio teel juhitavate mudellennu- kite ehitajaks. Kõik oma mudelid teeb Marko Roolaid algusest lõpuni ise – alustab 3D-modelleerimisest arvutis, valmistab vajalikud detailid ja lõpuks monteerib need kokku. Huvikeskuses Kullo on ta juba 23 aastat mudellennunduse õpetaja. „Kullos teeme mudeleid absoluutselt nullist – kõik, mis võimalik, teevad õpilased ise, viimnegi detail on vaja endal välja joonestada ja hiljem ise ka valmis teha,“ kirjeldab Roolaid. „Püüan korraldada nii, et mudelite projekteerimise kaudu omandaksid noored juba varakult insenerioskusi. Sest tuleb tunnistada, et tehnikaalad noori väga ei tõmba. Kullosse jõudnud õpilaste huvi on kindlasti üle keskmise, aga sellist hullumeelset pühendumust, nagu mul endal nooruses oli, praegu enam eriti ei kohta.“ Kohe, kui õhusõiduk on maandunud, algab vaikne, kuid täpne töö: inspektorid kontrollivad luuke, tulesid, rehve ja dokumente – iga- suguse ilmaga, ka jäävihmas ja kahekümnekraadises pakases. Teejuht käis mai alguses Eesti ja Taani inspektoritel Tallinna lennu- jaamas töövarjuna kaasas, et end nende töö telgitagustega kurssi viia. Transpordiamet ja Eesti Lennuakadeemia on ühendanud jõud ning lükanud käima lennundusterminoloogia komisjoni töö. Komisjoni esimees Talvar Tari tõdeb, et komisjoni taaskäivitamine on kutse hoida ja arendada Eesti lennundust.
Head suvelugemist!
2
TEEJUHT / NR 18
Teejuht on Transpordiameti digiajakiri, mis kajastab kõiki ameti tegevusvaldkondi: merendust, maanteid, liiklusohutust ja lennundust.
Väljaandja: Transpordiameti kommunikatsiooniosakond Ajakirja tellimine: Ajakirja on võimalik tellida ja lugeda veebis: Projektijuht: Anu Ots Keeletoimetaja: Malle Hunt Küljendus: Kaanefotod: Meeri Vaiksaar, Tallinna Sadam, Transpordiamet Deko Disain OÜ
Lisainformatsioon: press@transpordiamet.ee www.transpordiamet.ee/digiajakiri/püsitellimus
Foto: Karli Saul / Transpordiamet
Enne digiajakirja lugemist palun tutvu kõigi võimalustega!
Foto: Verston
13
15
11
14
1
2
3
4
5
6
7
8
9
12
10
9. Kuva ajakirja täisekraanil või lahku täisekraani vaatest. 10. Märksõna otsing. Saad otsida kogu ajakirjast soovitud artikleid märksõna järgi. 11. Saab liikuda järgmisele lehele või tagasi eelmisele. 12. Vaatan videot. 13. Video. 14. Ava link. 15. Vaata suuremalt.
1. Sisukord. Kuvatakse vasakul. Samale nupule klikates saab sisukorra sulgeda. 2. Sisulehtede pisipildid. Kuvatakse vasakul. Samale nupule klikates sulgub. 3. Lisa märkmeid. 4. Jaga. Saab jagada konkreetset lehte või kogu ajakirja. 5. Prindi. Saab printida märgitud lehed või kogu ajakirja. 6. Lae alla. Saab laadida arvutisse PDF-vormingus kogu ajakirja või avatud lehe.
7. Lülita lehekeeramise hääl sisse või välja. 8. Suumi artiklit suuremaks või väiksemaks.
3
TEEJUHT / NR 18
VESI
Klõpsa pealkirjale ja loe lähemalt!
Daria Minakova: töö sadamas annab palju positiivset energiat WISTA Estonia: rahvusvaheline võrgustik, mis toetab naiste nähtavust, merendusharidust ja koostööd Eesti merenduses Nutimeri toob mereinfo ühele kaardile Eesti ettevõte Shore Link viib kaldaelektri lahendused maailma sadamatesse Eestis kuivdokke pole Esimene välispraktika Kui laev juhib end ise, kes siis vastutab? Kalasadamate ehitamine
8
8
38
11
14
18
22 24 27
42
18
30
49
22
4
TEEJUHT / NR 18
MAA
ÕHK
Tõnis Arjus parandab avaliku ruumi kvaliteeti ja kiirendab planeeringuid Via Baltica ehitus Pärnumaal kogub hoogu Martin Lengi: Balti koostöö suurimaid väärtusi on võimalus üksteise kogemustest õppida Kosmiline pilk raudbetoon- sildadesse Üha rohkem fantoomsõidukeid kustutatakse liiklusregistrist Miks tuleb mõnes kohas niita varem kui teises? 2025. aasta parimad maantee- valdkonna partnered Veerandsada aastat liiklus- õnnetuste uurimist Bituumeni osaline asendamine ligniiniga Viimsi Randvere tee katselõigu asfaltsegude näitel Kollase sajajalgse sajand Eesti teedel: Caterpillari teemasinad, nende koostamine ja kasutus Eestis
38
Marko Roolaid ehitab maailma- klassi lennukimudeleid ja inspireerib noori Droonide testkeskkond on enamat kui tükk õhuruumi Pilk perroonikontrolli telgitagustesse Ole teadlik droonilennutaja Kuidas Tallinna lennujaam vähendas süsinikuheidet 96%? Eesti lennundus vajab ühist tõstejõudu Eesti ja Soome ühises õhuruumis võivad tulevikus lende juhtida mõlema riigi lennujuhid Eesti lennureisijate teadlikkus ja rahulolu lennunduse keskkonnaalase vastutus- tundlikkusega Satelliidiehitusvõistlus CanSat Estonia pani proovile noorte inseneeriaoskused
72
72
42
76
46
78
81 82
49
52
84
54
87
56
78
58
88
61
90
64
84
5
TEEJUHT / NR 18
VESI
ROHEPÖÖRE 18
22 MEREKEEL
PERSOON 8
Eestis kuivdokke pole
Eesti ettevõte Shore Link viib kaldaelektri lahendused maailma sadamatesse Kuue tegevusaastaga on Shore Link kasvanud arvestatavaks rahvusvaheliseks tegijaks, kelle lahendusi kasutatakse sadamates üle maailma.
Daria Minakova: töö sadamas annab palju positiivset energiat Peagi kaks aastat Muuga sadamakapteni asetäitjana töötav Daria Minakova ei nimeta merelt maismaale tööle siirdumist karjääri- pöördeks, vaid pigem loomu- likuks muutuseks karjääris.
Merendusterminite tõlkimisel ei piisa sõnade pealiskaudsest tundmisest. Seda võib näitli- kustada terminiga dokk, mille tähendusvälja valesti mõist- mine toob kaasa nii keelelisi kui ka sisulisi vigu.
6
TEEJUHT / NR 18
Klõpsa pealkirjale ja loe lähemalt!
SELLES NUMBRIS:
PERSOON Daria Minakova: töö sadamas annab palju positiivset energiat Ain Alvela NAISED MERENDUSES WISTA Estonia: rahvusvaheline võrgustik, mis toetab naiste nähtavust, merendus- haridust ja koostööd Eesti merenduses Inga Zaitseva-Pärnaste NUTIMERI Nutimeri toob mereinfo ühele kaardile Frank Oliver Sari ROHEPÖÖRE Eesti ettevõte Shore Link viib kaldaelektri lahendused maailma sadamatesse Ain Alvela
8
8
11
14
18
18
MEREKEEL Eestis kuivdokke pole Malle Hunt MEREMEES MEENUTAB Esimene välispraktika Kaupo Kõverjalg
22
24
LÕPUTÖÖ Kui laev juhib end ise, kes siis vastutab? Mikk Vaaks
27
AJALUGU Kalasadamate ehitamine Reet Naber
30
22
7
TEEJUHT / NR 18
VESI
PERSOON
Fotod: erakogu
Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia lõpuaktusel pärast meretranspordi juhtimise erialal magistrikraadi omandamist.
Daria Minakova: töö sadamas annab palju positiivset energiat
Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
8
TEEJUHT / NR 18
Merega seotud ametid kanduvad sageli põlvest põlve ning peagi kaks aastat Muuga sadamakapteni asetäitjana töötava Daria Minakova puhul kehtib see samuti. Armastuse mere ja merel töötamise vastu päris ta oma vanaisalt, kes töötas kalalaevadel. uigi vanaisa merejutud ja tema pildialbumite vaatamine K jäävad Daria varasesse lapsepõlve, said just neist alguse kutsumus ja huvi merenduse vastu, mis pole teda tänaseni jätnud. Lisaks toob ta esile, et Eesti on mereriik – mere ääres elades ja seda iga päev nähes tekib üsna loomulikult mõte siduda oma elu ja töö merendusega. Just esimesed kokkupuuted merendusvaldkonnaga said määra- vaks, et Daria suundus pärast gümnaasiumi lõpetamist Eesti Mere- akadeemiasse õppima. Nüüd kinnitab ta, et valdkond osutus vägagi huvitavaks, vaheldusrikkaks ja põnevaks, mistõttu on ta sellele truuks jäänud ja veel juurdegi õppinud. Nii omandas ta Tallinna Tehnikaülikooli meretranspordi juhtimise magistriõpingute kõrvalt Soomes Novia rakendusteaduste ülikoolis 2021. aastal veel magistrikraadi autonoomsete meresõiduoperatsioonide alal, sest näeb selles valdkonnas meresõidu tulevikku. Selleks võib veel minna aastaid, aga kõik märgid näitavad, et laevaliiklus liigub digitaliseerimise poole. Töö rahvusvahelises seltskonnas Pärast 2014. aastal Eesti Mereakadeemia laevajuhi eriala lõpeta- mist leidis Daria Minakova esimese töökoha kaubalaeval, kus sai kohe ka rahvusvahelise meresõidu kogemuse. Ta usub, et meren- dushariduse omandamise järel avanevad paljud rahvusvahelised võimalused ja karjääriväljavaated – selle hariduse toel leiab kindlasti huvipakkuva töökoha või saab õpingutega edasi liikuda. Meren- duses on rohkesti nii otseselt meresõiduga seotud erialasid kui ka selliseid, mille põhitöö toimub hoopis kuival maal. „Meresõidu puhul on valikuvõimalusi palju, sest laevad on väga erinevad. Näiteks on kaubalaevade seas kuivlastilaevad ja tankerid, lisaks veel reisilaevad ja kruiisilaevad,“ kirjeldab Minakova merel töötamise iseärasusi. „Valikuid on palju – mõned minu kursuse- kaaslased töötavad siiani meremeestena eri laevadel väga rahvus- vahelises kollektiivis. Meresõidu puhul tuleb alati arvestada, et töötajad on eri rahvustest. Välismaa lipu all sõitvatel suurtel laevadel on aga eri riikidest ja kultuuritaustaga inimesi veelgi rohkem.“ Minakova lepingujärgne vahetus kaubalaeval kestis viis kuud ning ta toob esile, et see on harjumise ja oma mõttemaailma kujundamise küsimus – olla kuude kaupa eemal nii kodust kui ka kindlast maast.
„Sa võtadki seda nii, et laev on selle aja jooksul nii sinu kodu kui ka töökoht. Sellega tuleb lihtsalt harjuda,“ ütleb Minakova. „Vahetuse pikkus sõltub lepingust ning pead arvestama sellega, et elad selle aja vältel laevas. Ega muud erinevust ei ole, kui asjaolu, et elad merel laevas, kus kõik vajalik on ühes kohas olemas. Vahepeal loomulikult tuleb igatsus peale, kodu on ikkagi kaugel, aga ka sellega harjub.“ Ka kuudepikkuse merereisi iga päev on eriline Harjumise ja rahulolutunde kujunemisel peab Minakova kõige oluli- semaks meeldivat tööd ning toetavat meeskonda. Nii tekib turva- tunne, huvi ei kao ning iga päev muutub eriliseks ka sellises suhteli- selt piiratud keskkonnas nagu laev. Minakova märgib ka, et tänapäeval ei ole meremehe amet enam ehk niivõrd romantiline kui aastakümneid tagasi – fookuses on töö, mis peab toimuma võimalikult efektiivselt. Laevad ei seisa sadamates enam üldjuhul nädalate kaupa ning vahel pääseb laevapere korraks maale, teinekord aga selleks võimalust ei teki. Kuigi see amet võimaldab maailma näha, ei saa end siiski turistina tunda. Pealegi on suured sadamad tihtipeale linnadest eemal ja seal polegi kusagile minna. „Arvestama peab ka sellega, et maale saab minna oma vabast ajast,“ selgitab Minakova. „Mõni soovib puhata, teine eelistab maale minna ja linnas ringi vaadata.“ Pärast kaubalaeval töötamist jätkas Daria Minakova tüürimehena Tallinki laevadel, kus möödus seni pikim tööperiood tema elus. Seal muidugi enam nii pikki vahetusi polnud – tööl tuli olla nädala või paari kaupa –, mis andis võimaluse omandada töö kõrvalt kaks magistrikraadi. Karjääri järgmine etapp sai teoks soovist ellu muutust tuua Karjääri järgmise sammu ehk liikumise Muuga sadama sadama- kapteni asetäitjaks võttis Daria Minakova ette mitte koduigatsusest, vaid sellepärast, et ta on seadnud eesmärgiks planeerida oma elu ja karjääri perioodide kaupa. Nii võttis ta pärast Eesti Mereakadeemia lõpetamist sihiks sõita viis aastat merd. Kui see aeg mööda sai ja oli vaja uus plaan teha, otsustas ta, et jätkab merel veel viis aastat. 2024. aastal sai ka see aeg täis ning sündis otsus midagi muud proo- vida. Soovitud töökoht oli endiselt merendusvaldkonnas, kuid see- kord maismaal ja administratiivses rollis. Nii avanes tal võimalus siirduda tööle AS-i Tallinna Sadam. „Kandideerisin sadamakapteni asetäitja ametikohale ja osutusin valituks. Nüüd ongi nii, et kui ma varem vaatasin merelt maa poole, siis praegu tuleb enamasti vaadata maalt mere poole,“ kirjeldab Daria Minakova oma tööd Muuga sadamas. „Ma ei ütleks, et magistriõpingud said ette võetud kindla plaaniga teha just selline karjäärimuutus. Lihtsalt saabus hetk, mil soovisin oma ellu muutusi tuua ja karjääris edasi liikuda. Aga toona, kui hakkasin merd sõitma, ma loomulikult ei teadnud ette, millal see hetk saabub.“
9
TEEJUHT / NR 18
VESI
Daria Minakova ei nimeta merelt maisaale tööle siirdumist karjääripöördeks, vaid pigem loomulikuks muutuseks karjääris, sest töövaldkond jäi endiselt merendusega seotuks. Otsus sündis kaalutletult ning nüüd tunneb ta, et on õigel ajal õiges kohas.
Ta räägib, et otseselt ümber õppida polnud sadamas tööle asudes vaja, kuid tuli harjuda uute protseduuridega, mis toimuvad sadamas mõnevõrra teisiti – võiks isegi öelda vastupidiselt sellele, kuidas neid tegevusi merelt nähakse. Kõigi detailidega tuli end muidugi põhjalikult kurssi viia ning selle käigus omandas Minakova hulgaliselt uusi teadmisi, mida tal varem polnud vaja rakendada ning mis mõjusid uudsete ja huvipakkuvatena. „Merel olles ei mõelnud ma paljudele protsessidele selle nurga alt, et kuidas need maal toimuvad,“ räägib ta. „Üldiselt olid need teemad mulle tuttavad, kuid sadamas töötades tuleb neile vaadata teisest perspektiivist. Muuga sadamas on erinevad osakonnad, millest igaühel on oma vastu- tusala. Muuga sadam on landlord-tüüpi sadam ning selle territooriumil tegutseb palju operaatoreid. Suure osa tööst moodustavad suhtlemine, küsimustele ja päringutele vastamine ning erinevate tegevuste kooskõlas- tamine.“
Muuga on mitmeotstarbeline sadam, kus lastitakse ja lossitakse naftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti, puitu ning konteineri- ja ro-ro-laevu.
Mere kutset on tunda ka sadamas töötades Daria Minakova kinnitab, et Muuga sadamat võib täie kindlusega pidada innovaatiliseks sadamaks, mis liigub uuendustega kaasa. Ta kinnitab, et Tallinna Sadama eesmärk on olla innovaatiline ettevõte, mille sadamad on võimalikult digitaliseeritud. Uuenduslik valdkond on ka autonoomsed laevad ja nende opereerimise korraldamine ehk eriala, mida Daria Minakova Soomes ülikoolis õppis ja millest ta oma magistritöö kirjutas. „Niipea autonoomne laevajuhtimine veel igapäevasesse kasutusse ei jõua, sest lahendamist vajavaid küsimusi nii praktilise, tehnoloogilise kui ka seadusandliku poole pealt on valdkonnas üsna palju,“ ütleb ta. „Tegu on keerulise ja väga laia teemaga, mida ei ole võimalik ühe artikli piires põhja- likult käsitleda. Aga ma usun, et autonoomsed laevad jõuavad tulevikus ka igapäevasesse meresõidupraktikasse. Just seetõttu ma autonoomsete meresõiduoperatsioonide eriala ka õppisin – see protsess pakub mulle huvi ja sellel on selge tulevikupotentsiaal.“ Daria Minakova on seda meelt, et tulevikuplaanidest avalikult rääkida ei tasu, sest siis ei pruugi need täide minna. Seetõttu ei soovi ta täpsemalt ennustada, kas tema karjäär jätkub edaspidi maismaal või viib tee ta kunagi taas merele. „Eks elu näitab. Ma pole teinud otsust, et enam kunagi merele ei lähe,“ märgib ta. „Elus on kõik võimalik ja kui avaneb võimalus uuesti merele minna, siis tasub sellele kindlasti mõelda. Mingil määral meri ikkagi kutsub, olenemata sellest, kus ma parasjagu töötan. Praegune töö sada- mas annab palju positiivset energiat, olen sellega rahul ning tunnen, et sisemine tasakaal on olemas. Mul on tunne, et olen õigel ajal õiges kohas.“ Igatahes julgustab Daria Minakova noori merendusega seotud erialasid õppima, sest need avavad maailma ja pakuvad palju huvitavaid töö- võimalusi. Samuti ei tasu karta, et töö merenduses tähendab tingimata pikki kuid kodust eemal olemist – erialasid ja karjäärivõimalusi on palju ning tööelu saab kujundada vastavalt oma soovidele ja vajadustele.
Daria Minakova sõnul võib kuudepikkune merel viibimine küll vahel koduigatsust tekitada, kuid ajapikku harjub ka sellise elukorraldusega ära. Fotol on ta 2014. aasta novembris Hispaanias Tarragonas ajal, mil töötas kaubalaeval.
„Kui varem vaatasin merelt maa poole, siis praegu tuleb enamasti vaadata maalt mere poole.“ Daria Minakova
10
TEEJUHT / NR 18
Foto: Natalie Pastakeda
NAISED MERENDUSES
WISTA Estonia avaüritus 16. mail 2025.
WISTA Estonia: rahvusvaheline võrgustik, mis toetab naiste nähtavust, merendusharidust ja koostööd Eesti merenduses
Inga Zaitseva-Pärnaste , WISTA Estonia president
WISTA Estonia on Eesti merendus-, kaubandus- ja logistikavaldkonnas tegutsevaid naisi ühendav professionaalne võrgustik, mille eesmärk on tugevdada naiste rolli merenduses, toetada karjääriarengut ning suurendada valdkonna avatust ja mitmekesisust.
11
TEEJUHT / NR 18
VESI
ISTA Estonia liikmestaatus rahvusvahelises organisat- W sioonis kinnitati 25. oktoobril 2023 WISTA Internationali aastakonverentsil Montevideos Uruguays ning rahvus- lik ühendus asutati ametlikult 20. veebruaril 2024. Sellega sai Eestist esimene Balti riik, kus tegutseb oma WISTA rahvuslik ühendus. WISTA Estonia tegevus on osa laiemast rahvusvahelisest liikumi- sest. Women's International Shipping & Trading Association (WISTA International) loodi 1974. aastal ning sellest on kujunenud üleilmne merenduse, kaubanduse ja logistika professionaalide võrgustik. Organisatsiooni missioon on edendada soolist võrdõiguslikkust ja mitmekesisust kui positiivse muutuse jõudu merenduses, kauban- duses ja logistikas. WISTA International arendab kontakte, kogu- kondi ja strateegiaid, mis aitavad naistel saavutada oma eesmärke juhtide, spetsialistide ja mentoritena ning toetavad mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtete juurdumist sektori kõigil tasan- ditel. Eesti jaoks on WISTA Estonia loomine märgilise tähendusega. Eesti merendus vajab tugevat järelkasvu, rahvusvahelisi kontakte ja vald- konnaülest koostööd. WISTA Estonia loob platvormi, kus sadamate, laevanduse, tehniliste teenuste, merehariduse, avaliku sektori, finants- ja kindlustusvaldkonna, logistika ning teiste merendusega seotud tegevusalade spetsialistid saavad kohtuda ühiste teemade arutamiseks ja koostöö arendamiseks. Ühendus aitab muuta merendust nähtavamaks ning pakub naistele keskkonda, kus jaga- da kogemusi, tõstatada olulisi teemasid ja panustada valdkonna tuleviku kujundamisse. Üheks WISTA Estonia prioriteediks on merendushariduse toetami- ne ja populariseerimine. See tähendab noorte, eriti tüdrukute ja noorte naiste julgustamist kaaluma merenduse, inseneeria, tehnoloogia ja logistika erialasid. WISTA Estonia osaleb ka Unicorn Squadi inseneerialaagri tegevustes, korraldades tüdrukutele meren- dusteemalisi töötubasid. Selline praktiline lähenemine aitab näida- ta, et merendus ei piirdu üksnes traditsiooniliste ametitega merel, vaid hõlmab laia valikut tehnilisi, juhtimis-, keskkonna-, andme-, sadama-, logistika- ja innovatsioonivaldkonna karjäärivõimalusi. Hariduse ja järelkasvu kõrval on WISTA Estonia jaoks oluline men- torlus. Koostöö TalTechi Eesti Mereakadeemiaga ning mentor- programmi käivitamine seob tudengid ja noored spetsialistid koge-
Foto: Natalie Pastakeda
WISTA Estonia avaüritusel. Vasakult: Inga Zaitseva-Pärnaste ja Kersti Kaljulaid.
nud valdkonnaekspertidega. Mentorlusprogramm aitab teha teadli- kumaid karjäärivalikuid, toetab enesekindluse kasvu ning loob silla õpingute ja praktilise tööelu vahel. Programmi raames saavad tudengid pöörduda WISTA liikmete poole lõputööde juhendamise, praktika leidmise või töövarjuks olemise võimaluste küsimuses. See on merenduse jaoks strateegiliselt oluline, sest sektori kestlik areng sõltub inimestest, kes tunnevad nii rahvusvahelist merenduskesk- konda kui ka Eesti vajadusi. WISTA Estonia esimesed tegevusaastad on olnud seotud organisat- siooni käivitamise ja nähtavuse suurendamisega. Ühendus on kor- raldanud ning osalenud mitmel rahvusvahelisel veebiseminaril, sealhulgas koostöös WISTA Jamaicaga, ning hoidnud tihedat sidet WISTA Soomega. Toimunud on ettevõtte- ja sadamakülastused, sealhulgas Paldiski Lõunasadama ning DNV Eesti haru külastused. Samuti osales WISTA Estonia WISTA Internationali aastakoosolekul Barcelonas, mis võimaldas tugevdada suhteid teiste rahvuslike ühendustega ning tuua Eestisse rahvusvahelist kogemust. Oluliseks saavutuseks võib pidada ka seda, et WISTA Estonia on suutnud lühikese ajaga kujuneda Eesti merendusvaldkonnas konst- ruktiivseks koostööpartneriks. Ühenduse tegevus ei piirdu üksnes liikmete omavahelise võrgustumisega, vaid on suunatud kogu sekto- rile: merendushariduse nähtavuse suurendamisele, noorte kaasami- sele, professionaalsete kontaktide loomisele ja rahvusvahelise koos- töö tugevdamisele. WISTA Estonia juhatust juhib president Inga Zaitseva-Pärnaste . Juhatusse kuuluvad Lamiaa Bennis , kelle vastutusvaldkond on kommunikatsioon ja rahvusvaheline koostöö, Julia Rahula , kes tegeleb rahanduse ja ürituste korraldamisega, ning Nelly Oldekop , kelle fookuses on koordineerimine ja kommunikatsioon. Ühenduse nõustajatena panustavad Getter Kaevandes , kes toetab mentor- programmi arendamist, ning Irina Kostina , kelle roll on seotud turunduse ja sotsiaalmeediaga.
WISTA visioon lähtub arusaamast, et võimestatud naised toovad merendusse unikaalse vaatenurga ja kompetentsid, mis on vajalikud sektori kestliku tuleviku kujundamiseks.
WISTA Estonia liikmeskond hõlmab nii korporatiivseid kui ka indivi- duaalseid liikmeid. Esitlusmaterjalide põhjal kuuluvad korporatiiv-
12
TEEJUHT / NR 18
Foto: WISTA Estonia
Foto: WISTA International
Rahvusvahelise naised merenduses päeva tähistamine IMO peakorteris 18. mail 2026. WISTA International koos rahvuslike ühenduste presidentidega.
sete liikmete hulka DNV ja TalTechi Eesti Mereakadeemia. Individu- aalsete liikmete kaudu on ühendus seotud paljude Eesti merendus- ja logistikasektori organisatsioonide ja spetsialistidega, sealhulgas sadamate, laevandusettevõtete, mereteenuste, avaliku sektori, finants- ja tugiteenuste ning tehniliste teenuste valdkonnas. Noore organisatsioonina seisab WISTA Estonia ees ka mitmeid väljakutseid. Oluline on kasvatada liikmeskonda, suurendada ühen- duse tuntust Eesti merendusettevõtete ja institutsioonide seas ning hoida vabatahtlikul panusel põhinev tegevus järjepidevana. Samal ajal tuleb säilitada tasakaal rahvusvahelise võrgustumise ja koha- liku praktilise mõju vahel. Liikmete jaoks on väärtuslik nii ligipääs üleilmsele WISTA kogukonnale kui ka konkreetsed võimalused Eestis: koolitused, mentorprogrammid, ettevõttekülastused, arut- elud ja koostööprojektid. WISTA visioon lähtub arusaamast, et võimestatud naised toovad merendusse unikaalse vaatenurga ja kompetentsid, mis on vajali- kud sektori kestliku tuleviku kujundamiseks. See põhimõte on oluli- ne ka Eesti kontekstis. Merendus on ühtaegu rahvusvaheline, tehni- line, majanduslik ja inimestevaheline valdkond, mille tulevane konkurentsivõime sõltub nii heast haridusest, uuenduslikest lahen- dustest kui ka sellest, kas erineva tausta ja kogemusega spetsia- listid saavad valdkonnas võrdväärselt panustada. Rahvusvaheline WISTA võrgustik annab Eesti ühendusele tugeva tausta. Lisatud kaardimaterjal rõhutab WISTA laia geograafilist haaret: rahvuslikud ühendused tegutsevad paljudes Euroopa, Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riikides. Uuendatud andmete kohaselt koondab WISTA International 60 rahvuslikku WISTA ühen- dust (National WISTA Association), mille kaudu toimub kogemuste vahetamine, koostööprojektide algatamine ja liikmete rahvus- vaheline võrgustumine. WISTA Estonia teeb nende ühendustega tihedalt koostööd ning kasutab rahvusvahelist võrgustikku selleks, et tuua Eesti merendusse uusi vaatenurki, kontakte ja arengu- võimalusi.
WISTA Estonia president Inga Zaitseva-Pärnaste ja IMO peasekretär Arsenio Antonio Dominguez Velasco IMO peakorteris mais 2026.
WISTA-l on oluline roll ka rahvusvahelises merenduspoliitikas. 2018. aastal anti WISTA Internationalile konsultatiivne staatus Rahvus- vahelise Mereorganisatsiooni (IMO) juures, mis võimaldab organi- satsioonil panustada merendusvaldkonna võimekuse kasvatamise, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise teema- listesse aruteludesse. 2023. aastal sai WISTA vaatlejastaatuse ÜRO kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) juures, mis tugevdab organisatsiooni rolli rahvusvahelises merendus- ja kaubandus- koostöös. IMO ja WISTA koostöö väljendub mitmes praktilises algatuses. Nende hulka kuuluvad merendusvaldkonna kõneisikute võrgustik, naiste juhtimis- ja võimestamiskoolitused, Leadership Accelerator Programme (LEAP) ning Women in Maritime Survey, mis koondab andmeid ja teadmisi naiste rolli kohta globaalses merenduses. LEAP-programm on hea näide sellest, kuidas rahvusvaheline koos- töö loob naistele ligipääsu juhtimiskoolitustele, mentorlusele ja võrgustumisvõimalustele. Sellised algatused on olulised ka WISTA Estonia liikmetele, sest need seovad Eesti spetsialistid rahvus- vahelise erialakogemuse ja parimate praktikatega.
13
TEEJUHT / NR 18
VESI
NUTIMERI Nutimeri
toob mereinfo ühele kaardile Frank Oliver Sari , Transpordiameti laevateede ja sadamate osakonna peaspetsialist
Transpordiameti kaardirakendus Nutimeri pakub Eesti merealade kohta navigatsiooniinfot ning sadamate ja navigatsioonimärkide andmeid, samuti ülevaadet laevaliikluse mustritest ja reaalajas liikumisest. Uuenenud rakendus koondab merendusinfo kasutajasõbralikku veebikeskkonda, mida saab kasutada nii arvutis kui ka nutiseadmes. erel toimuv ei piirdu ainult parasjagu silmaga nähtavaga. M
tähendab, et Nutimerd saab kasutada väga erinevateks eesmärki- deks. Näiteks saab väikelaevnik vaadata sadamaid, navigatsiooni- märke ja navigatsioonihoiatusi. Planeerija saab uurida laevaliikluse tihedust ja navigatsioonikaarte. Sadamapidaja saab kontrollida sadamaandmete ajakohasust ja õigsust. Merendusvaldkonna spet- sialist saab võrrelda erinevaid ametlikke andmekihte ning lisada soovi korral oma kaardivaatesse andmeid – näiteks väliseid WMS- ja WFS-teenuseid, üles laadida ja kaardil kuvada GPX-, CSV- ja kujufaile (shapefile) ning kasutada Esri Living Atlase sisu „Minu kihid“ mooduli kaudu. Laevaliikluse tihedus näitab merel kõige suurema kasutuskoormusega alasid Üks Nutimere kõnekamaid kihte on viimase viie aasta laevaliikluse tiheduskaardid . Need ei näita üksikuid laevu reaalajas, vaid pikema perioodi jooksul kujunenud liiklusmustreid. Kaardil on võimalik eraldi kuvada eri tüüpi aluste liikumist: kaubalaevad, kalalaevad, reisi- laevad, huvilaevad, tankerid või kõik alused koos. Selline jaotus aitab paremini mõista, millised merealad on olulised kaubaveole, kus liigu- vad sagedamini reisilaevad, millised piirkonnad on aktiivsed kalan- duses ning kus on suurem väikelaevade liiklus.
Laevateed, sadamad, navigatsioonimärgid, sügavus- andmed, navigatsioonihoiatused, laevaliiklustihedus ja reaalajas laevade asukohad moodustavad terviku, mille mõist- miseks on vaja ajakohast ja ruumiliselt täpset infot. Selleks on Transpordiamet loonud kaardirakenduse Nutimeri , mis koondab ühte vaatesse erinevad merendusandmed ja võimaldab kasutajal neid vastavalt vajadusele kaardil sisse ja välja lülitada. Nutimere kaudu saab kuvada Transpordiameti ametlikke elektrooni- lisi navigatsioonikaarte, jälgida reaalajas laevade liikumist ning kasutada andmekihte näiteks hüdrograafia infosüsteemist, sada- maregistrist ja navigatsioonimärkide andmekogust. Aluskaartidena kasutatakse Maa- ja Ruumiameti fotokaarti ja hallkaarti. Kaart, mida kasutaja saab ise kohandada Nutimeri ei ole lihtsalt staatiline kaart, vaid töövahend, mille sisu saab kasutaja ise kujundada. Kaardikihte saab sisse ja välja lülitada, muuta nende läbipaistvust ja järjestust ning teha objektipäringuid. Rakendus töötab ka nutiseadmetes, võimaldades määrata kasutaja asukohta, mõõta vahemaid ja kasutada joonistustööriistu. See
14
TEEJUHT / NR 18
Nutimeri koondab navigatsioonikaardi, aluskaardid, reaalajas laevaliikluse ja erinevad merendusandmed ühte veebirakendusse.
Laevaliikluse tiheduskaart näitab, milliseid merealasid kasutatakse kõige intensiivsemalt.
Laevaliikluse tiheduskaart annab kiiresti visuaalse vastuse küsimusele, kus on merel kõige suurem kasutuskoormus. Näiteks joonistuvad selgelt välja suuremad laevateed, sadamate lähiümbrus ja piirkonnad, kus liiklus koondub kitsamatesse koridoridesse. Selline info on oluline nii meresõiduohutuse, ruumilise planeerimise, keskkonnamõjude hindamise kui ka sadamate ja veeteede arendamise seisu- kohalt. Kaardikiht aitab eristada hetkeolukorda ja pikaajalist mustrit. Reaalajas laevade kiht annab ülevaate hetkeolukorrast, kuid tiheduskaart näitab, kuidas merd on kasutatud pikema aja jooksul. Just see ajaline üldistus muudab kihi väärtuslikuks töövahendiks: see aitab näha mitte ainult üksikuid sündmusi, vaid mereliikluse püsivat ruumilist loogikat. Tiheduskaartide loomiseks on Eesti mereala väikse puhvriga jagatud ligikaudu 190 000 ruuduks, mille küljepikkus on 500 meetrit. Iga ruudu kohta on loetud, mitu laeva on sellest läbi sõitnud, tuginedes laevade automaatse identifitseerimise
Kasutaja saab valida, milliseid kihte kaardil näidata, muuta nende järjestust ja läbipaistvust ning kombineerida erinevaid andmeid ühes vaates.
15
TEEJUHT / NR 18
VESI
Reaalajas laevad ja navigatsioonikaart.
süsteemi (AIS) andmete põhjal loodud laevasõidu- joontele. Kaardikiht võimaldab iga ruudu peale klõpsates näha laevade arvu konkreetses kohas.
Reaalajas laevaliiklus täiendab ajaloolist pilti
Kui laevaliikluse tiheduskaardid näitavad pikema aja jooksul kujunenud mustreid, siis reaalajas laeva- liikluse vaade annab ülevaate hetkel merel liikuvatest laevadest. Need kaks vaadet täiendavad teineteist: üks näitab, kus laevad tavaliselt liiguvad, teine aga hetkeolukorda. Reaalajas info on vajalik olukorrateadlikkuse taga- miseks. Kaardil saab näha, kus ja millised laevad liiguvad, ning jälgida üldist liiklusolukorda. Koos navi- gatsioonikaardi, navigatsioonihoiatuste ja sadama- andmetega tekib terviklikum pilt merel toimuvast. Navigatsioonihoiatused ja Soome merealade kaart Uuenenud Nutimerre on lisatud ka kehtivad navigat- sioonihoiatused Eesti laevatatavatel veealadel . Need on selleks, et kasutaja näeks kaardil infot, mis võib mõjutada tema merel liikumist või teekonna planeerimist. Lisaks Eesti andmetele on koostöös Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniameti Traficomiga rakendusse lisandunud kauaoodatud elektrooniline navigatsioonikaart Soome veealade kohta , mis annab meie ühisest merest terviklikuma pildi.
Tiheduskaardile klõpsates näeb laevade arvu aastas.
Nutimeri kuvab kehtivaid navigatsioonihoiatusi.
16
TEEJUHT / NR 18
Merepõhja reljeefivarjutus lisab kaardile ruumilisust ning aitab paremini mõista merepõhja reljeefi.
Nutimeri kuvab Soome navigatsioonikaarti.
Merepõhi, sadamad ja navigatsioonimärgid ühes vaates Nutimere väärtus ei seisne ainult laevade kuvamises. Kaardirakenduses saab kasutada ka merepõhja, sadamate ja navigatsioonimärkidega seotud kihte. Näiteks hüdrograafia infosüsteemi merepõhja reljeefivarjutus aitab paremini tajuda merepõhja kuju ning sügavusandmete ruumilist jaotust. Navigatsiooni- märkide ja sadamate andmed seovad kaardil nähtava info konkreetsete objekti- dega. Selline andmete koondamine aitab kasutajal liikuda üldiselt vaatelt detailsemale. Esmalt saab vaadata suuremat piirkonda, seejärel lülitada sisse vajalikud kihid ning lõpuks teha päringu konkreetse objekti kohta. Nii muutub kaart lihtsalt pildist töövahendiks, mille abil saab merendusandmeid põhjalikumalt uurida. Infoks, mitte esmaseks navigeerimiseks Kuigi Nutimeri pakub palju kasulikku merendusinfot, tuleb meeles pidada selle kasutusotstarvet. Transpordiamet rõhutab, et rakendus on mõeldud informatiiv- seks kasutamiseks, mitte esmaseks navigeerimisvahendiks. Veebirakenduse töö sõltub andmesideühendusest ja kasutatavast seadmest, mistõttu tuleb merel liigeldes lähtuda ametlikest navigatsioonivahenditest ning järgida ohutu mere- sõidu tavasid. Nutimere tugevus seisneb eelkõige selles, et see aitab infot koondada, võrrelda ja mõtestada. See on kaart, mille kaudu saab Eesti merealasid vaadelda nii hetke- olukorra, ajalooliste liikumismustrite kui ka ametlike andmekogude kaudu. Nutimeri kui mereala ühine vaade Merendusandmeid tekib üha rohkem ning nende kasutamine eeldab tööriistu, mis suudavad eri andmeallikad siduda kasutajale arusaadavaks tervikuks. Nutimeri just seda teebki: seob navigatsioonikaardid, laevaliikluse, navigatsioonihoiatused, sadamad, navigatsioonimärgid ja merepõhja andmed ühtseks vaateks. Nii aitab Nutimeri paremini mõista, kuidas Eesti merealasid kasutatakse, kus paiknevad olulisemad laevateed ja sadamad ning millised andmed on vajalikud ohutuks ja teadlikuks merel tegutsemiseks.
Kaardil klõpsates saab vaadata sadamate, navigatsioonimärkide ja paljude teiste andmekihtide lisainfot.
Rakendus on mõeldud informatiivseks kasutamiseks, mitte esmaseks navigeerimis- vahendiks.
Tutvu rakendusega
17
TEEJUHT / NR 18
VESI
Foto: Port of Aarhus
Mobiilne kaldaelektriseade on paiksetest lahendustest küll kallim, kuid aitab sadamal valmistuda tulevikunõueteks ja toetab üleminekut keskkonnasäästlikumale tegevusele.
ROHEPÖÖRE
Eesti ettevõte Shore Link viib kaldaelektri lahendused maailma sadamatesse
Ain Alvela , Teejuhi kaasautor
18
TEEJUHT / NR 18
Esimene seade töötab tänaseni eeskujulikult Ligemale 20-aastase merendusvaldkonnas töötamise kogemusega OÜ Shore Link juhtkonna liige ning kommerts- ja strateegiadirektor Kaupo Läänerand märgib, et ettevõtte tegevuse algusaastatel pol- nud kaldaelektriseadmete turul veel kuigi suurt konkurentsi. Tagant- järele võib öelda, et oldi õigel ajal õiges kohas. Nimelt vajas Vana- sadam kaldaelektri lahendust ning Shore Link pakkus välja oma seadme, mis osutus konkursi võitjaks. See tehti valmis, paigaldati ning töötab tänaseni. „Nii arendas Shore Link välja oma esimese seadme ning selle tule- muse üle võib igati rahul olla, sest sageli ei pruugi n-ö esimesed pääsukesed kõige paremini välja kukkuda,“ kirjeldab Läänerand. „Seekord tuli hästi välja, sest ettevõtte loomisele eelnenud kogemus- te pagas toetas nüüdisaegsete lahenduste väljatöötamist. Vana- sadamasse paigaldati kuus kaugjuhitavat kaldaelektriseadet, mida hakkasid kasutama kolm erinevat laevandusettevõtet. Tollal oli see vähemalt Põhja-Euroopa suurim omataoline projekt. Kuna esimene seade tuli väga hea, avas see kohe ka mitmeid uusi võimalusi ja arengusuundi.“ Esimesest projektist, millesse oli juba toona panustatud märkimis- väärselt tipptasemel inseneritööd, kujunes Shore Linki baasmudel, mille edasiarendusi kasutatakse nüüdseks paljudes Euroopa sada- mates. Ettevõttes mõisteti kiiresti, et valdkonnal on arengupotentsi- aali, ning sellest ajendatuna alustati uute statsionaarsete ja hiljem ka mobiilsete kaldaelektriseadmete arendamist ja tootmist. Juba toona oli eesmärk siseneda globaalsele turule. Kuigi Shore Linki seadmeid kasutatakse ka mitmes Eesti sadamas, on ettevõtte pea- mine siht märksa laiem ja rahvusvahelisem. Esindajad tegutsevad paljudes Euroopa riikides, samuti Indias ja mujal. Aja jooksul on ka konkurents tihenenud, mistõttu tuleb uute turgude võitmiseks ja ole- masolevate hoidmiseks teha aktiivset müügitööd, korraldada esit- lusi ning osaleda messidel ja konverentsidel. Olulist rolli mängivad ka vahetud kontaktid sadamate ja klientidega. „Kaldaelektriseadmete valdkond on sedavõrd spetsiifiline ja nüansi- rohke, et isegi nutikal ja kogenud inseneril kulub meie tööga kohane- miseks vähemalt kuus kuud,“ iseloomustab Läänerand. „Tööturul lihtsalt pole sellist inimest, kes võiks tulla Shore Linki ja kohe täies mahus tööle asuda. See on omaette maailm ülemaailmse meren- dus- ja energeetikasektori sees.“ Euroopa Liit on kaldaelektri kasutamise eestvedaja Kaupo Läänerand, kes on töötanud rahvusvahelistes laevandus- ettevõtetes, juhtinud Politsei- ja Piirivalveameti laevastikku ning olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliima- ministeeriumi merenduspoliitika asekantsler, toob esile, et Shore Linkis on iseäranis tugev inseneridest koosnev töötajaskond. Ligi- kaudu pool ettevõtte töötajatest on inseneriharidusega, mistõttu on tootearendus kujunenud ettevõtte peamiseks konkurentsieeliseks.
Aastal 2020 asutatud OÜ Shore Link paigaldas oma esimesed kaldalt võrgu- elektri laevadesse juhtimise seadmed Vanasadamasse. Need töötavad edukalt tänaseni, kuid ettevõte ise on kuue tegevusaastaga kasvanud arvestatavaks rahvusvaheliseks tegijaks, kelle lahen- dusi kasutatakse sadamates üle maailma. aldaelektri laevadesse juhtimise seadmete turg kasvab K kiiresti – kui 2025. aastal hinnati selle mahuks kaks miljardit dollarit, siis 2035. aastaks prognoositakse kasvu juba 6–7 miljardi dollarini. Koos globaalse turu arenguga kasvab ka Shore Link: ettevõtte müügimaht suurenes mullu võrreldes 2024. aastaga oluliselt ning tänavuseks prognoositakse juba käibe kahekordis- tumist. Praeguseks töötavad Shore Linki seadmed 15 riigi sadamates, kaugematest kohtadest näiteks Indias ja Islandil. Hispaanias asu- tati tütarettevõte, kuna sealsed turud koos Portugaliga kasvavad jõudsalt. Edasi sihitakse Lõuna- ja Põhja-Ameerika ning Kagu-Aasia saareriikide turge, kus leidub rohkesti suuri kauba- ja reisisadamaid ning kus ettevõte näeb olulist laienemispotentsiaali. Tugev panus sadamate keskkonnasäästu Shore Link projekteerib, arendab, toodab ja hiljem ka hooldab sada- mate kaldaelektri seadmeid, mille abil saab sadamas seisvatele laevadele suunata kaldalt võrguelektrit. Selline lahendus aitab märkimisväärselt vähendada laevade keskkonnajalajälge ning mängib olulist rolli rohepöördes: kaldaelektrit kasutav laev saab sadamas seistes peatada oma peamiselt diislikütusel töötavad jõuallikad ega pea ise elektrit tootma. Selle tulemusena väheneb sadamaaladel märgatavalt õhku paisatavate süsinikdioksiidi, lämmastik- ja vääveloksiidide ning tahkete osakeste hulk. Lisaks kaasneb kaldaelektri kasutamisega rida kaudseid positiivseid mõju- sid kogu piirkonna õhukvaliteedile. See on ka põhjus, miks üha rohkem riike on hakanud nii sadamaid kui ka laevaomanikke seadusandlusega suunama kaldaelektri kasutamise poole ning liiguvad selle kohustuslikuks muutmise suunas. Euroopa Liit on selles valdkonnas esirinnas, kuid üha enam kinnistuvad rohenõuded ka teistes mereriikides. Samuti pikeneb kütuse põletamise asemel võrguelektrit tarbides laevamootorite tööiga ning eelduslikult vähenevad ka sadamas seismise kulud, sest mida vähem põletab laev fossiilseid kütuseid, seda vähem peab laevaomanik ostma süsinikuheitme kvooti. Seetõttu on kaldaelektri kasutuselevõtust huvitatud nii sadamad, kes tagavad sellega endale keskkonnasäästliku tulevikukindluse, kui ka laevaomanikud, kellel õnnestub kulusid kokku hoida ja saavutada keskkonnast hooliva laevandusettevõtte maine.
„Meil on olemas kaldaelektri ühenduslahendused enamiku laeva- tüüpide jaoks. Kuna aga iga sadam on erinev, siis standardset
19
TEEJUHT / NR 18
VESI
Foto: Port of Aarhus
Potentsiaalsetele klientidele tuleb sageli tutvustada ka ettevõtte tehast ja tootmist. Pildil vasakul Kaupo Läänerand.
Foto: Shore Link
Foto: Port of Aarhus
Shore Linki tootmisüksus Harjumaal Kalesil.
20
TEEJUHT / NR 18
baastoodet on keeruline müüa ja iga projekt nõuab mahukat inseneritööd,“ selgitab Läänerand ettevõtte töö iseärasusi. „Võti globaalsel turul edukaks tegutsemiseks on võimalikult laia toote- portfelli väljaarendamine ja paindlikkus.“ Esialgu oli Shore Linki tegevus peamiselt Euroopa-keskne, sest Euroopa Komisjon tuli 2021. aastal välja kliimapaketi „Eesmärk 55“ ettepanekutega. Need tõid ettevõtetele küll lisakohustusi, kuid samal ajal lõid uusi ärivõimalusi ning soodustasid rohetehnoloo- giatel põhinevate tööstusharude arengut. Selliste ettevõtete hulka kuulub kahtlemata ka Shore Link. Kaupo Läänerand kinnitab, et ettevõtte toodang pole rohepesu, vaid võimaldab reaalselt keskkonda säästa, toetada ekspluatatsiooni- kulude vähendamist ja aidata sadamatel ning laevafirmadel ennast rohepöörde lainele sättida. „Näiteks kui keskmine 300-meetrine kruiisilaev saabub sadamasse ega kasuta kaldaelektrit, võib selle mõju võrrelda enam kui kümne tuhande auto lisandumisega linnaliiklusesse. Seda näitab Euroopa keskmisele kasutusmäärale tuginev analüüs,“ räägib ta. „Tankerite või konteinerilaevade puhul tähendab see samuti mitut tuhandet lisanduvat sõidukit. Kui heitmete vähendamiseks vajalik tehno- loogia on olemas, siis miks mitte seda kasutada? Tagasiside linna- dest, kus sadamates kasutatakse kaldaelektrit, näitab, et õhu- kvaliteet on märkimisväärselt paranenud. Kuna sadamaid külastab suur hulk erinevaid laevu, võimaldab kaldalt elektri kasutamine vähendada emissioone väga suures mahus. Lisaks väheneb sada- ma ümbruses märgatavalt müratase.“ Laevad vajavad suurtes kogustes kaldaelektrit Lääneranna sõnul on sadamad mõistnud, et kaldaelektriseadmete olemasolu muudab nad laevaomanike jaoks atraktiivsemaks. Samuti survestavad arengut õigusaktidest tulenevad tähtajad. Näiteks Euroopa Liidus peavad üle 5000-se kogumahutavusega kruiisi- ja reisilaevad ning konteinerilaevad kasutama kaldaelektrit määratud sadamates hiljemalt 2030. aastaks. Shore Link teeb koostööd sadamate haldajatega, aga tähtis roll on ka integraatoritel, kes vastutavad kogu ahela eest – juhivad ala- jaamast tuleva elektri Shore Linki seadmete kaudu laevani. Oluline osa selles valemis on loomulikult ka see, et laeva antav elekter päri- neks taastuvatest allikatest. Euroopa Liidus liigutakse selle ees- märgi suunas ja ka tähtajad on juba paika pandud. Eestis on ees- märgiks, et kogu tarbitav elekter pärineks taastuvatest allikatest hiljemalt 2035. aastaks. Kaupo Lääneranna sõnul ei hakka Shore Linkis töötaval inseneril kindlasti igav – seal saab olla tõeline leiutaja. Pildil ettevõtte toodangu esitlus Singapuris.
„Võti globaalsel turul edukaks tegutsemiseks on võimalikult laia tooteportfelli väljaarendamine ja paindlikkus.“ Kaupo Läänerand
seisuajad pole kuigi pikad, vajab ka selline laadimisseade üpris suurt elektrivõimsust. Samuti liigutakse automatiseeritud lahenduste poole. Shore Link on automaatseid laadijaid juba klientidele müü- nud. Lisaks saab enamiku ettevõtte seadmete juurde lisada süstee- mi, mis suudab automaatselt kaablit järgi anda või sisse võtta, vabastades nii inimressurssi. Laevad võivad vajada väikelinna jagu elektrit Kaldaelektri kasutamise eelduseks on piisava võimsuse olemasolu sadamat teenindavas elektrivõrgus, sest laevade elektrivajadus on väga suur. See tõstatab sadamate jaoks investeeringu tasuvuse küsimuse, sest kaldaelektri laeva juhtimise seadmete maksumus, näiteks paar miljonit eurot, moodustab kogu taristu uuendamise projektist keskeltläbi 10–15%. Hoopis kulukamaks võib osutuda vajaliku elektrivõimsuse tagamine sadama alajaamades, samuti muud taristutööd. Laeva jaoks sobiliku võimsuse ja pinge pakkumiseks peab sadama alajaam suutma väljastada 6 või 11 kV pinget. Mõned sadamad on võtnud eesmärgiks kasutada juba 15 kV süsteeme, mis on vajalikud eriti võimsate laadijate jaoks. Paraku puudub enamikul sadamatest selline elektritaristu. Investeeringuid aitavad katta Euroopa Liidu ja riikide toetused, kuid märkimisväärne osa kuludest jääb siiski sadamate kanda. Läänerand toob näiteks, et kruiisilaevade standard näeb ette kuni 16 megavoltamprit ühendusvõimsust ühe laeva kohta. Tegelik lae- vade elektrivajadus on enamasti väiksem, jäädes tavaliselt vahe- mikku 5–12 megavatti. Maksimaalset võimsust kasutatakse küll harva, kuid ka tavapärased mahud on märkimisväärsed ning võrrel- davad mõne Eesti väikelinna elektritarbimisega. Viimasel ajal on populaarseks muutunud mobiilsed kaldaelektri- seadmed, mis võimaldavad katta kogu kai ulatuse ja on kasutaja jaoks statsionaarselt ühes kohas paiknevatest elektrikappidest paindlikumad. Uuemad mobiilsed seadmed on oma eelkäijatest märksa väiksemad ja väga hea manööverdusvõimega, mis on olu- line sadamakaidel, kus ruumi napib. Lisaks on olemas erinevad seadmed konteinerilaevadele, sest kui üldiselt tuleb kaablid anda kaldalt laevale, siis konteinerilaevad pea- vad standardi järgi andma elektrikaablid laevalt kaldale. See nõuab aga teistsugust kaldaelektriseadmete lahendust.
Uued laevad liiguvad üha enam täiselektriliste jõuallikate suunas, mistõttu arendatakse ka akude laadimislahendusi. Kuna laevade
21
TEEJUHT / NR 18
Page 1 Page 2 Page 3 Page 4 Page 5 Page 6 Page 7 Page 8 Page 9 Page 10 Page 11 Page 12 Page 13 Page 14 Page 15 Page 16 Page 17 Page 18 Page 19 Page 20 Page 21 Page 22 Page 23 Page 24 Page 25 Page 26 Page 27 Page 28 Page 29 Page 30 Page 31 Page 32 Page 33 Page 34 Page 35 Page 36 Page 37 Page 38 Page 39 Page 40 Page 41 Page 42 Page 43 Page 44 Page 45 Page 46 Page 47 Page 48 Page 49 Page 50 Page 51 Page 52 Page 53 Page 54 Page 55 Page 56 Page 57 Page 58 Page 59 Page 60 Page 61 Page 62 Page 63 Page 64 Page 65 Page 66 Page 67 Page 68 Page 69 Page 70 Page 71 Page 72 Page 73 Page 74 Page 75 Page 76 Page 77 Page 78 Page 79 Page 80 Page 81 Page 82 Page 83 Page 84 Page 85 Page 86 Page 87 Page 88 Page 89 Page 90 Page 91 Page 92 Page 93 Page 94Powered by FlippingBook