ÕHK
Eesti ja Taani kolleegide vahetusprogrammi kokkuvõttev ühispilt.
Euroopa lennundusohutus on liikmesriikide ühine vastutus ja parim viis latti kõrgemale seada on õppida üksteise kogemusest.
suletud, tuled töötavad ja rehvid on korras. Tööd tehakse igasuguse ilmaga – ka jäävihmas ja kahekümnekraadises pakases. Kontrolli kestus sõltub õhusõiduki tüübist: reisilennuki ülevaatus võtab tavaliselt 20–30 minutit, suure kaubalennuki oma võib kesta kaks tundi. Õhusõiduki meeskonnale antakse alati teada, et kui perroonikontroll hakkab takistama lennu õigeaegset väljumist ning senise inspek- teerimise käigus ei ole puudusi tuvastatud, lõpetavad inspektorid töö ja lahkuvad. Perroonikontrolle tehakse enamasti kolmekesi, sageli ka kahekesi. Suuri wide-body -tüüpi õhusõidukeid püütakse võimaluse korral üle vaadata neljakesi. „Me oleme muidugi erinevad inimesed, erineva töökultuuriga ja teeme järelevalvet ka pisut erineval moel, aga üldplaanis on meie lähenemine siiski sarnane," tõdes Bengtsson Eesti kolleegidega koos kontrolle tehes. 50–60 kontrolli aastas Aeg-ajalt vahetavad riigid omavahel inspekteerimisnimekirju – kui mõni lennufirma ühte liikmesriiki enam ei lenda, võib perrooni- kontrolli teha hoopis teine liikmesriik. Selline infovahetus toimub enamasti RICS kohtumistel või EASA andmebaasi SAFA (ingl Safety Assessment of Foreign Aircraft Programme ) kaudu. Sellele on ligi- pääs kõigi liikmesriikide koordinaatoritel ja inspektoritel ning sinna sisestatakse perroonikontrollide aruanded ja ohutusraportid. Grete Piirsoo selgitas, kuidas määratakse kindlaks, milliste ette- võtete õhusõidukeid aasta jooksul kontrollitakse. Esimese kategoo- ria käitajate puhul määrab kontrollide arvu EASA ning Eestis on neid 30. Teise kategooria käitajate hulka kuuluvad kõik ülejäänud ette- võtted – nende puhul on alampiir kümme kontrolli, kuid ülempiiri seatud ei ole. Tallinna Lennujaama AS-ilt ja Lennuliiklusteeninduse AS-ilt saa- dakse andmed selle kohta, kui palju on iga lennuettevõte konkreet- sest lennujaamast lennanud ja kui palju maandumisi on tehtud. Nende andmete põhjal koostatakse inspekteerimise nimekiri. Sellele lisanduvad kohalikud käitajad: iga Eesti lennuettevõtja kohta tehakse vähemalt üks kontroll. Kui ettevõttel on üks õhusõidukitüüp, tehakse üks kontroll, mitme tüübi korral rohkem. Kokku tehakse
aastas ligikaudu 50–60 inspektsiooni, mis moodustavadki perrooni- kontrolli järelevalve aastaplaani.
Kui perroonikontrolli käigus tuleb ilmsiks leid ehk mittevastavus, kantakse see koos dokumentidega SAFA andmebaasi ning ette- võttelt oodatakse 30 päeva jooksul vastust koos korrigeerivate tegevuste kirjelduse ja juurpõhjuse analüüsiga. Kui lahendus sobib, saab puuduse andmebaasis sulgeda. Kui aga kavandatud ja rakendatud meetmed ei ole piisavad, jätkub kirjavahetus seni, kuni probleem on lahendatud – mõnikord võtab see aastaid. Grete kui Eesti riikliku koordinaatori töö osa on ka Eesti lennuette- võtete abistamine suhtluses välisriikide lennuametitega. Juhtub, et mõnes välisriigis inspekteeritud õhusõiduki puudused jõuavad SAFA andmebaasi, operaator vastab neile, kuid jääb seejärel ootama tagasisidet selle kohta, kas korrigeeriv tegevus on piisav ja puudus andmebaasis suletud. Ka puuduste kõrvaldamiseks kuluvat aega jälgitakse ja mõõdetakse. Mured on samad nii Taanis kui ka Eestis Taani inspektoritega kohtumise läbivaid teemasid oli see, kui keeruline on järelevalveametnikke leida ja hoida. „Lennundus on kallis – spetsialistide eest tuleb maksta," nentis Jan Wiren Bengts- son. Taani probleem on sama mis Eestis: häid inimesi on raske vär- vata, sest kogenud lennundusspetsialistid eelistavad sageli pilooditööd, kus palk on tunduvalt suurem. Taani amet on praegu alamehitatud. Inspektorite nädalast tööaega on tõstetud 37 tunnilt 42 tunnile ja lisatöö on küll tasustatud, kuid pikemas perspektiivis muutub koormus liiga suureks. Kõige keerulisem on uute inimeste leidmine. Kui piloot soovib saada inspektoriks, läbib ta aasta jooksul kulukad koolitused, kuid seejärel võib selguda, et amet talle siiski ei sobi ning ta siirdub mujale tööle. Sellised külaskäigud tuletavad meelde, et Euroopa lennundusohutus on liikmesriikide ühine vastutus ja parim viis latti kõrgemale seada on õppida üksteise kogemusest.
80
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook