DROONID
Foto: Adobe Stock
Droonid on muutunud üha kättesaadavamaks ning nende lennutamine on paljude jaoks meeldiv ajaviide. Samas kaasnevad drooni kasutamisega kindlad reeglid ja kohustused.
Ole teadlik droonilennutaja Marko Liiva , Transpordiameti mehitamata lennunduse osakonna vaneminspektor Droonilennutamise kõrghooaeg on käes ning taas tuleb meelde tuletada, et droonide lennutamisel kehtivad kindlad reeglid. Neist kõige olulisemad on seotud lennuohutusega.
ellest eesmärgist lähtudes on kehtestatud reegel, et drooni S võib lennutada kuni 120 meetri kõrgusel või madalamal, kui piirkonnas kehtib kõrguspiirang. Näiteks Tallinnas on lennujaama läheduse tõttu maksimaalseks kõrguseks määratud 90 meetrit ning lennujaamale lähemale jõudes on lubatud kõrgus veelgi väiksem. Samuti tuleb drooni lennutada visuaalses otse- nähtavuses või kasutada õhuruumi vaatleja abi. See on vajalik olu- korrateadlikkuse tagamiseks, sest drooni kaamera näitab vaid ühte suunda, kuid näiteks madalamalt lendav kopter võib läheneda ka drooni tagant. Samal põhjusel on õhuruumi vaatleja kasutamine kohustuslik FPV-drooni puhul (ingl first person view ). FPV on drooni või mõne muu mehitamata õhusõiduki lennutamise viis, kus kaug- piloot ise õhusõidukit ei näe, vaid juhib seda spetsiaalsete prillide, telefoni, arvuti või muu vahendi abil. Droonilennutamisel kehtivad ka protseduurilised nõuded, millega peavad arvestama nii algajad kui ka kogenud drooniomanikud. Kaameraga drooni kasutamisel tuleb end üldjuhul registreerida käitajaks ning käitaja registreerimisnumbrit tuleb igal aastal pikendada. Registreerimine ja pikendamine toimub lennuohutuse järelevalve infosüsteemis (LOIS). Pärast taotluse edukat esitamist tuleb saadud registreerimisnumber kinnitada droonile. See aitab drooni omanikuga siduda nii juhul, kui droon peaks kaduma, kui ka olukorras, kus lennutamise käigus juhtub õnnetus või rikkumine. Lisaks on alates 250 grammi kaaluvate droonide puhul kohustuslik läbida A1/A3 pädevustunnistuse eksam. See aitab tagada paremad teadmised droonilennutamise nõuetest ning suurendab seeläbi lennuohutust. Samuti peab teadma, kui lähedale inimestele tohib
drooniga lennata. See sõltub drooni kaalust või sellele määratud klassimärgistusest. Enne iga lendu tuleb kontrollida kaardiraken- dust, kus on kirjas kõik piirangu- ja keelualad. Näiteks võib olla kohustuslik küsida lendamiseks luba või lendamiseks on seatud kõrguspiirangud. Kuna kaardil võivad olla ka ajutised piirangualad, tuleb kaardirakendust kontrollida ka vahetult enne iga lendu isegi siis, kui lennukoht on lennutajale tuttav. Kahjuks saab Transpordiamet järjest rohkem infot droonilendude kohta, mis rikuvad kehtivaid nõudeid. Seda ka Tallinna lennujaama läheduses, kus selline tegevus kujutab endast reaalset ohtu mehi- tatud lennundusele. Droonilennutamise reeglid on loodud lennu- ohutuse tagamiseks ning nende rikkumine võib seada ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Droonilennutamisel on ka teine pool. Kaaskodanikke võivad häirida droonide tekitatav müra ning droonikaamerad võivad rikkuda ini- meste privaatsust. Tuletame meelde, et droonvideotes ei tohi inime- sed ega nende asukohad olla äratuntavad. Samuti palume arvestada teiste inimestega: kui keegi annab lennutamise ajal teada, et droon teda häirib, tuleks lend lõpetada või liikuda teise kohta. Eriti oluline on arvestada maaomaniku soovidega juhul, kui lend toimub tema val- dustes. Avalikus ruumis tuleb tunnetada, millal on drooniga filmimi- ne sobilik ja millal mitte. Näiteks sobib drooniga filmimine vaatamis- väärsuste juures, kuid rannas päevitavate inimeste filmimine ei ole viisakas.
Rohkem infot droonilennutamise kohta
81
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook