Foto: Eesti Lennuakadeemia
enesestmõistetavana kasutame, on sündinud just nendes arut- eludes. Hea erialakeel ei teki iseenesest ega ühe otsusega. See kuju- neb järjepideva töö käigus, tuginedes erialasele kogemusele ja ühi- sele arusaamale. Oluline verstapost oli ka 2013. aastal Lennuameti avaldatud lennun- dusterminite andmebaas, mille sisu ei ole enam paraku kõigile avali- kult kättesaadav. Taaskäivitatud terminikomisjoni eesmärk on vara- semad terminid üle vaadata, ajakohastada ja avalikkusele kätte- saadavaks teha. Kinnitatud terminid sisestatakse Eesti Keele Insti- tuudi hallatavasse terminikeskkonda Ekilex ning tehakse avalikult kättesaadavaks keeleportaalis Sõnaveeb. Taaskäivitamise mõte jõudis viljakale pinnasele 2025. aasta juunis, kui Transpordiamet, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Keele Instituut arutasid, kuidas eestikeelse lennundusterminoloogiaga edasi liiku- da. Sellele järgnes mitu arutelu nii kolme asutuse vahel kui ka Trans- pordiameti ja Eesti Lennuakadeemia koostöös. Vaja oli kokku leppida nii komisjoni töö käivitamises kui ka töökorralduses. Kuidas korraldada töö nii, et see oleks sisuline, kestlik ja kooskõlas nüüdis- aegsete võimalustega? Pärast ettevalmistustööd, rollide kokkuleppimist ja uue tööprotsessi paika seadmist toimus 12. märtsil 2026 esimene ametlik lennun- dusterminoloogia komisjoni koosolek. Selleks ajaks oli Transpordi- ameti peadirektor allkirjastanud käskkirja, millega komisjoni liikmed ametisse nimetati. Praegune komisjon toetub varem tehtule, kuid püüab samal ajal luua süsteemi, mis aitaks eestikeelsel lennundus- keelel ka tulevikus püsida ajakohase, arusaadava ja kasutatavana. Valdkonna ühine töö Komisjoni taaskäivitamise eestvedaja ja esimehena olen esimestel kuudel palju õppinud ning tunnetanud selle tööga kaasneva vastu- tuse suurust. Just need kuud on näidanud, kui väärtuslikud on vara- semad terminiküsimused, kriitika, ettepanekud ja märkused. Terminitöö ei ole pelgalt tabeli täitmine. See ei ole ka teenus, kuhu sisestad sõna ja ootad valmis vastust. Hea termin sünnib erialase kogemuse, keelelise tunnetuse, kasutuspraktika, traditsiooni ja tulevikuvajaduse ühendamisel. Seitse komisjoni liiget ja neid toetav tugimeeskond ei saa ega peagi teadma kõiki lennunduse nüansse. Terminite loomine ja kinnitamine on ühine töö. Kui soovime, et Eesti lennundus räägiks keeles, mida saab kasutada õppes, töös, dokumentides, ohutusaruteludes ja avalikus suhtluses, on ülioluline, et sellesse panustaks kogu valdkond. Vaidlus ei ole takistus, vaid kvaliteedi tööriist Terminitöö juurde kuuluvad vaidlused. Need võivad olla tüütud ja ebamugavad, kuid nendeta ei jõua kvaliteetse tulemuseni. Hea näide on ingliskeelne termin hard landing . Esmapilgul võiks ju küsida, mis seal keerulist on: paneme vaste kirja ja liigume edasi. Aga milline vaste on õige? Kas see võiks olla raske maandumine, tugev maandumine, löökmaandumine, järsk maandumine, jäik maandumine, kõva maandumine, paukmaandumine, põrkemaan-
Transpordiameti ja Eesti Lennuakadeemia esindajad lennundusterminoloogia komisjoni avakoosolekul 2026. aasta märtsis.
dumine või hoopis midagi muud? Kõik variandid on töö käigus välja pakutud.
Igal variandil on oma loogika, aga ka riskid. Mõni kõlab loomuliku- malt, mõni annab paremini edasi mõju, mõni aga viib mõtte valesse suunda. Komisjoni kevadises töös käsitleti seda terminit kahel koos- olekul, kuid otsust ei langetatud. Põhjus on lihtne: kui sisendit on napilt ja termin puudutab laiemat kasutajaskonda, on parem võtta aega kui teha kiire, kuid poolik otsus. See ei tähenda seisakut. See tähendab, et kvaliteet on tähtis. Vaidlus ei ole jauramine, kui selle siht on kvaliteetsem tulemus. Vaidlus on viis, kuidas erialane kogemus talletub terminis. Ühine arutelu igaühele sobival ajal Kooskäimisel on oma väärtus. Varasemad lennundusterminoloogia töörühmad ja komisjonid on suure osa tööst teinud ühise laua taga arutades ning selle tulemusena on sündinud palju termineid, mida kasutame tänini. Nüüdisaja töötempo ja inimeste ajakasutus on aga muutunud ning kõiki asjaosalisi ühel ajal ühte ruumi saada on keeruline. Seetõttu oleme otsinud töövormi, mis ei vähendaks sisulise arutelu väärtust, vaid annaks sellele rohkem ruumi. Hea termin ei sünni ena- masti esimesest mõttest. Sageli on vaja aega, et mõiste sisu läbi mõelda, võrrelda võimalikke vasteid, kaaluda kasutusolukordi ja sõnastada oma seisukoht nii, et sellest oleks teistele päriselt abi. Komisjoni juurde on loodud ekspertgrupid ning nende töö toimub digitaalses keskkonnas mitmenädalase ajaakna jooksul. Selline töökorraldus võimaldab liikmetel endale sobival ajal ja sobivas mahus kaasa mõelda. Sisendi saab esitada vormi kaudu ning teiste liikmete mõtetega tutvuda ja neid kommenteerida ühises koond- tabelis. Nii ei sõltu sisuline arutelu sellest, kas kõigil õnnestub samal päeval ja samal kellaajal osaleda või kas valdkonna ekspert on parajasti kohal. Kirjalik töövorm ei asenda ühist mõtlemist, vaid aitab seda paremini talletada ja kaaluda. Kirjalikult panustades saab seisukohad rahuli- kult läbi mõelda, vajaduse korral kontrollida, võrrelda ja täpsustada.
85
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook