ÕHK
Paarikümne viimase aasta jooksul on lennun- duses toimunud päris mitmeid arenguid. Tehnoloogilise innovatsiooni näide on digitorn ehk irdtorn, kus lennuliiklust juhitakse distantsilt. Uue tehnoloogiaga tuleb ka uus sõnavara.
tulemus ja väiksem oht, et mõni termin on keeleliselt küll ilus, kuid erialaselt ebatäpne või vastupidi.
Suurem siht Meie suurem siht on see, et Eesti lennundus räägiks täpses, ajakoha- ses ja praktilises eesti keeles. Rahvusvahelise lennunduse mõisteid kohalikele inimestele selgelt edasi andes tugevdame ja säilitame ka oma identiteeti. Eesti lennundus ei ole ainult lennukid, lennuväljad, protseduurid ja regulatsioonid. Lennundusvaldkonnas tegutseb iga päev sadu ini- mesi. Kui meil on oma lennundus, peab meil olema ka oma lennun- duskeel. Seetõttu kutsun igaüht, kes märkab eestikeelset vastet, selgemat definitsiooni või korrastamist vajavat terminit, sellest teada andma. Oodatud on ka mõtted selle kohta, kuidas ekspertgruppide töökorral- dust parandada. Kõige enam ootame aga inimesi, kes soovivad ekspertgruppidega liituda ja lennunduskeele arendamisse panus- tada.
Foto: Lennuliiklusteenindus
Just sellist läbimõeldud sisendit terminikomisjon vajab. Ekspert- gruppide sisend ei ole hääletus, vaid kaalutud otsuse alus. Komis- joni ülesanne on vaadata koos nii mõiste sisu, kasutusolukorda, valdkonna traditsiooni kui ka keelelist sobivust. Töövoog on lihtsustatult selline: komisjon vaatab laekunud päringud läbi, valib igakuiseks aruteluks kuni kümme terminit, suunab need vastava valdkonna ekspertgruppidele, kaalub saadud sisendit ning teeb otsuse. Kinnitatud terminid lisatakse andmebaasi. Terminitega saab tutvuda Sõnaveebi lennunduse terminibaasis. Praegu on lennunduse terminibaas alles algusjärgus ega ole veel avalik. Keda ootame kaasa mõtlema? Ootame kaasa mõtlema kõiki huvilisi. Lennundus on mitmekihiline valdkond ning seetõttu on väärtuslik nii piloodi, lennujuhi, hooldus- spetsialisti, lennuväljatöötaja, maapealse teenindaja, droonivald- konna esindaja, ohutus- või julgestusspetsialisti, õpetaja, õppuri, tõlkija, ametniku, ettevõtja, ajakirjaniku kui ka paljude teiste koge- mus. Mõnikord on vaja inimest, kes märkab, et eestikeelne vaste ei anna ingliskeelse mõiste sisu täpselt edasi. Teinekord on vaja kedagi, kes oskab kirjeldada, kuidas terminit päriselus kasutatakse. Mõnikord on vaja keeleinimest, kes aitab leida vormi, mis oleks ühtaegu täpne, arusaadav ja eesti keelele omane. Panustamine ei tähenda, et huviline peab iga termini puhul seisu- koha võtma. Vastupidi – heas ekspertgrupis annavad inimesed sisendit oma kogemusele või tähelepanekutele tuginedes. Ka hästi sõnastatud kahtlus on väärtuslik: „see vaste võib tekitada valearu- saama“, „seda sõna kasutatakse praktikas teisiti“ või „siin oleks vaja definitsiooni täpsustada“. Praeguseks on ekspertgruppidega liitunud 41 inimest. See on väga hea algus, kuid arenguruumi jagub veel. Mida mitmekesisem lennunduskogemus on ekspertgruppides esindatud, seda parem on
HEA TEADA
Komisjoni liikmeteks on Transpordiameti ja Eesti Lennuaka- deemia töötajad. Komisjon koguneb kord kuus, välja arvatud suvel, ning selle tööd toetavad ekspertgrupid. Ekspertgrupid jagunevad kolme põhivaldkonda. Lennuvahendite valdkond hõlmab õhusõidukeid, sealhulgas nende disaini, ehitust, hooldust ja füüsikat, samuti lennukõlb- likkust, mehitamata lennundust, uuslennundust, kütuseid ja keskkonnateemasid. Lennutegevuse valdkond keskendub lennutegevusele ja lennu- meeskonnale, lennuliiklusteenindusele, lennuväljadele, maa- pealsele teenindusele, meteoroloogiale, lennundusteabele, side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemidele, lennundusmedit- siinile, kütustele ning keskkonnale. Lennundusohutuse valdkonnas käsitletakse ohutusjuhtimist, lennundusjulgestust, turvalisust ja küberturvalisust. Ekspertgruppides osalemine on vabatahtlik ja avatud kõigile huvilistele. Soovist liituda saab teada anda Eesti Lennuakadee- miale meiliaadressil . terminid@eava.ee
Lisainfo ja lennundusterminid
86
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook