ÕHK
LENNUNDUSKEEL
Foto: Transpordiamet
Droonivaldkonna kiire areng nõuab, et ka terminoloogia käiks ajaga kaasas.
Eesti lennundus vajab ühist tõstejõudu
Talvar Tari , Eesti Lennuakadeemia lennundusteenuste osakonna juhataja ja lennundusterminoloogia komisjoni esimees
Lennundusterminoloogia komisjoni taaskäivitamine ei ole pelgalt ühe töörühma tööplaan. See on kutse hoida ja arendada Eesti lennundust.
ennunduses hoiab tõstejõud lennuki õhus. Terminoloogias L hoiab ühine keel õhus kogu valdkonna mõistmise. Kui soovi- me, et Eesti lennundus püsiks arusaadav, ohutu, ajakohane ja omanäoline, peab meil olema ka keel, milles sellest rääkida, õppida, õpetada, arutada ja vastutada. Lennundus muutub kiiresti. Iga uus tehnoloogia, protseduur, regulat- sioon ja töövõte toob kaasa uusi mõisteid. Väga sageli jõuavad need meieni inglise keeles. Rahvusvahelises lennunduses on see loomu- lik. Paratamatu ei ole aga see, et eestikeelne lennunduskeel jääb arengule jalgu, killustub või muutub kohmakate otsetõlgete kogu- miks.
tõttu on Transpordiamet ja Eesti Lennuakadeemia ühendanud jõud ning taaskäivitanud lennundusterminoloogia komisjoni töö.
Me ei alusta tühjalt kohalt Eestikeelsel lennundusterminoloogial on ajalugu ja inimesed, kelle tööle praegune komisjon saab toetuda. Esimene lennundustermino- loogiaga tegelev töörühm alustas tegevust 1990. aastate alguses ning tegi keerulisel ajal ära väga vajaliku töö: kasutati olemasolevat eestiaegset sõnavara, otsiti uusi vasteid ja arutati läbi mõisted, mille eestikeelset kasutust oli vaja kiiresti korrastada. Samasse aega jääb ka Rein Järve ja Alar Virvese koostatud lennundussõnastik. Pärast seda jätkas tööd juba lennundusterminoloogia komisjon, mille tegevusse tuli aastate jooksul ka pause. Varasemate töörüh- made ja komisjonide panus on suur. Paljud terminid, mida praegu
Kui soovime, et Eestis oleks võimalik lennundusest rääkida täpselt ka eesti keeles, tuleb terminitega süsteemselt tegeleda. Just see-
84
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook