ee tulemus ei sündinud süsinikukrediite ostes, vaid süs- S teemse, sihipärase ja andmepõhise töö tulemusena. Kui 2018. aastal oli meie süsihappegaasi jalajälg 15 091 tonni, siis nüüdseks on sellest järel vaid 552 tonni. See tähendab, et ette- võtte süsinikuheide on vähenenud lausa 96%. Eduloo tähtsaim põhimõte oli ja on, et vähendamine peab käima enne kompenseerimist. Maksimaalne maandamine ehk otsene heitmete vähendamine on olnud ettevõtte strateegia keskmes nii investeeringutes, igapäevastes tööprotsessides kui ka partneritele seatud nõuetes.
dama elektritõukeratastel. Töötajate panus on olnud märkimis- väärne – süsihappegaasi heide töötaja kohta on langenud 38 tonnilt 1,3 tonnile aastas. Rohelisema ja jätkusuutlikuma keskkonna kujundamine ei ole pelgalt loosung, vaid aastatepikkuse mõtteviisi muutuse tulemus. Keskkonnateemad on muutunud igapäevase töö loomulikuks osaks: koolitused, prügi sorteerimine, keskkonnakuu ja töötajate kaasamine aruteludesse on loonud keskkonna, kus iga töötaja tunneb oma vastutust ja näeb oma panuse mõju. Päikeseparkide rajamine, energiatõhusate hoonete (LEED Gold ja Silver) ehitamine ning rohetehnoloogiate testimine, sh vesiniku- projekt BSR HyAirport, peegeldavad nii ettevõtte kui ka iga projekti- juhi ja spetsialisti ambitsiooni olla piirkondliku rohepöörde eest- vedaja. Partnerite kaasamine on edasise kasvu eeldus Tallinna lennujaama territooriumil tegutseb ligi sada ettevõtet, millest paljud on rahvusvaheliste firmade filiaalid. Nende tegevus moodustab märkimisväärse osa lennujaama kaudsetest heidetest, mistõttu kehtestasime 2024. aastal partnerite keskkonnaaspektide hindamise ja tehnikapargi süsinikuheitme vähendamise nõuded. Eesmärk ei ole reeglite kehtestamine kontrolli eesmärgil, vaid koos tegutsedes ühise jalajälje vähendamine. Üks suurimaid väljakutseid keskkonnamõjude vähendamisel on olnud partneritelt keskkonnaandmete kogumine ja edastamine, kuna paljude jaoks ei ole see siiani prioriteet. Meie suureks rõõmuks on jää juba liikuma hakanud ja loodame, et partnerite aktiivsus kasvab ning koos leiame lahendused ka kõige keerulisematele probleemidele. Riiklike kliimaeesmärkide toetamine Tallinna lennujaama tegevus toetab Eesti riiklike kliima- ja trans- pordieesmärkide saavutamist, mille keskmes on energiatõhusus, taastuvenergia osakaalu kasv ja keskkonnamõju vähendamine. Lennujaamana oleme Eesti õhuvärav ja visiitkaart, mis mõjutab ka meie nähtavust nii kohalikul tasandil kui ka Euroopas. Soovime olla eeskujuks ja näidata, et muutused on võimalikud. Süsinikuneutraalsuse sertifikaat on käes ja heide 96% maandatud, kuid see ei ole lõpp-punkt, vaid ees on pikk tee kaudsete heiteallikate vähendamisel. See eeldab senisest veelgi täpsemat andmekogu- mist, tugevamat koostööd lennufirmade ja rentnikega ning uuen- duslikke lahendusi. Selle tagamiseks läbib iga uus projekt kesk- konnamõju ja riskide hindamise, uute hoonete puhul järgime rahvus- vahelisi jätkusuutliku ehituse standardeid. Kogukonna ja partnerite kaasamine muutub üha olulisemaks, sest lennujaama mõju ulatub ka teisele poole aeda. Tallinna lennujaama süsinikuneutraalsuse saavutamine on lugu sellest, kuidas kestlikkus ei sünni lubadustest, vaid mõõdikutest, järjekindlusest ja koostööst. Süsinikuneutraalsusele jõudsime tänu koostööle töötajate, partnerite ja kogukonnaga.
Allesjäänud 4% allumatuid heitmeid kompenseerisime tunnustatud süsiniku vältimise projektide kaudu.
Andmepõhine juhtimine Lennujaama süsinikuneutraalsuse teekond algas andmetest. Ala- tes 2018. aastast kogusime järjepidevalt andmeid nii energia-, kütuse-, jäätme- kui ka töölesõidu kohta. 2023. aastal võtsime kasutusele tervikliku süsihappegaasi andmete kogumise, mille integreerisime eri süsteemide kaudu ühtseks raportiks. Selle sammu abil on võimalik kasutatud kütust ja energiat jälgida iga kuu. Mis omakorda tähendab, et otsuseid on võimalik teha arvudele tuginedes. Suurima mõjuga kategooriad – elekter, küte ja tehnika Tallinna lennujaama jaoks oli oluline ja suurima mõjuga samm üleminek taastuvenergiale. 2020. aastal rajasime esimesed päikesepargid ja 2025. aastaks tootsid Eesti lennujaamades asuvad päikesepargid juba 5,75 GWh taastuvenergiat, mis moodustab meie elektritarbimisest ligi poole. Ülejäänud elektri ostame sisse, aga seegi on toodetud taastuvatest allikatest. Seega on meie elektri- tarbimisest tekkiv heide null. Järgmine suur samm oli seotud hoonete kütmisega. 2022. aastal asendasime maagaasi kaugküttega, millest kaks kolmandikku päri- neb taastuvenergiaallikatest. Sellega vähenes meie aastane süsi- happegaasi heide üle 2000 tonni. Kolmandaks võtsime ette tehnikapargi. Viimase kolme aastaga oleme kasutusele võtnud 50 taastuvenergiaga töötavat tehnika- ühikut. Sõidukipargi elektrifitseerimine vähendas 2025. aastal lennujaama heidet ligi veerandi võrra. Tehnikapargi uuendamine on kallis ja pikk protsess. Selleks, et ka sisepõlemismootoritega sõidu- kite heidet vähendada, sõidavad need juba mõnda aega taastuv- toorainest valmistatud parafiinkütusel. Inimesed ja mõtteviisi muutus on edu alus Lennujaama kestliku tuleviku kujundamise keskmes on inimesed ja igapäevased väikesed muutused. Kui varem kõlas lennuväljal diisel- mootorite mürin, siis nüüd liiguvad teenindusmasinad tasase elektrimootori jõul. Lennukeid sõidavad töötajad soojal ajal teenin-
83
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook