MAA
Detektorid Mäo väikeviadukti all.
Jõgisoo II sillale müüontomograafia- seadme paigaldamine.
Fotod: GScan
Maailma esimesed välimõõtmised avatud liiklusega sillal
Esimene etapp keskendus tehnoloogia valideerimisele välitingimus- tes lihtsamatel raudbetoonkonstruktsioonidel. Enne mõõtmiste alustamist uuendati hodoskoopide riistvara, et tagada seadmete kaugjuhtimisvõimekus ja töökindlus avatud keskkonnas. Selles etapis mõõdeti esimest korda maailmas liiklusele avatud sildu – Jõgisoo II silda ja Munalaskme silda. Jõgisoo II silla puhul piisas sisemiste elementide tuvastamiseks 11-päevasest mõõteperioo- dist nelja detektoriga. Munalaskme plaatsilla puhul viidi mõõtmised läbi kahes jaos, et saada ülevaade kogu konstruktsiooni laiusest. Etapi lõpuks tõestati, et tehnoloogia suudab muuta betooni „läbi- nähtavaks“ ja kuvada sisemist armatuuri kolmemõõtmeliste täp- sete mudelitena. Teises etapis liiguti märksa keerukama konstruktsiooni juurde, milleks valiti Mäo väikeviadukt. Tegemist on järelpingestatud silla- konstruktsiooniga, mille paksus ületab ühe meetri. Mõõtmisteks valmistudes tehti olulisi täiendusi riistvaras: kasutusele võeti uued, suuremad, vedelikjahutusega L-suuruses skannerid, mis võimalda- sid andmeid senisest tõhusamalt koguda. Mõõtmispositsioonide täpsemaks määramiseks tehti maaradariga eeluuringud. Kolme kuu vältel koguti viiest eri asukohast üle 457 miljoni müüontrajek- toori, mis võimaldas lisaks armatuurile tuvastada ka järelpingestus- kanalid ja nende sees asuvad trossid. Samuti arendati selles etapis välja automaatne objektituvastus ja analüüsimetoodika terase koguse määramiseks ristlõikes. Kolmandas etapis uuriti müüontomograafia võimekust ja tõhusust veekeskkonnas, et hinnata sildade veealuste osade seisukorda, mille uurimine on sukeldujatele sageli keeruline ja raskesti ligipääse- tavad. Projekti käigus katsetati seadmeid laboritingimustes GScani arenduskeskuses asuvas mahutis, kus kasutati Tallinna Tehnika- kõrgkooli valmistatud katsekeha. Mõõtmiste käigus analüüsiti müüonvoo muutust ja neeldumist nii kuivas kui ka veega täidetud keskkonnas. Uuring kinnitas, et kuigi vee kaudu mõõtmine on füüsi- kaliselt võimalik ning annab täpseid tulemusi, nõuab see detektorite vertikaalse asetuse tõttu andmete kogumiseks märksa rohkem aega kui detektorite horisontaalse paigutuse puhul.
Jõgisoo esialgne teraselementide objektituvastuse tulemus.
Jõgisoo betoonist õõnespaneeli kuju.
Jätkusuutlikkuse kalkulaator Projekti raames töötati koostöös Kadri-Ann Kertsmikuga välja olelusringi hindamisel põhinev jätkusuutlikkuse kalkulaator. See on lihtne tööriist, mis võimaldab otsustajatel juba planeerimisfaasis võrrelda eri stsenaariumide keskkonnamõju. Kuigi süsinikujalajälg on keskne näitaja, ei kajasta see projekti kogu ökoloogilist mõju, mistõttu on kalkulaatorisse kaasatud täiendavate näitajatena hapestumine ja puhta vee kasutus. Ainult süsihappe- gaasile keskendudes võivad muud ohud ökosüsteemidele jääda märkamata.
Ÿ Hapestumine mõõdab atmosfääri paisatavaid happelisi ühen- deid (nt vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid), mis muudavad
50
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook