MAA
Balti riikide parimaid praktikaid võrreldes – kas on valdkondi, kus Eesti on esirinnas, ja vastupidi, kus võiksime just naabritelt õppida? Eesti tugevus on digitaliseerimine ja andmepõhised lahendused. Taristu andmehaldus, digilahendused ning intelligentsete trans- pordisüsteemide kasutamine toetavad omakorda tõhusamat pla- neerimist ja juhtimist. Leedul on kogemus suurte taristuprojektide ja rahvusvaheliste ühenduste arendamisel, eriti Via Baltica koridoris. Leedu oli liidu eelmine eesistuja ning nende eesistumise ajal keskenduti tugevalt ka kestlikkusele ja tulevikutehnoloogiatele, mida käsitleti põhjalikult ka IBRC 2025 programmis.
Foto: Aimar Uus
Läti on olnud uudsete rahastamisvõimaluste ja liiklusohutuse prak- tiliste lahenduste eestvedaja.
Eelmisel aastal valminud Sauga–Pärnu teelõik lisas Via Balticale 2,6 kilomeetrit nüüdisaegset teed ning vähendas raskeliikluse müra Pärnusse sissesõidul.
Balti koostöö suurimaid väärtusi on võimalus üksteise kogemustest õppida. Võrreldakse teede ja taristu hoolduspraktikaid ning ohutus- meetmeid, et leida sarnastes ilmastiku- ja liiklusoludes kõige tõhu- samaid lahendusi. Koostöö eesmärk ei ole muuta kõiki süsteeme ühesuguseks, vaid õppida toimivatest lahendustest ning vajadusel arendada ühtlustatud standardeid seal, kus see aitab parandada kvaliteeti ja tõhusust kogu piirkonnas. Kas ja kuidas mõjutavad Balti Teedeliidu tegemised ja otsused Eesti elanikke? Kuigi Balti Teedeliidu töö võib tunduda kauge, jõuab selle mõju tegelikult väga otseselt Eesti teede kasutajateni. Kui Balti riigid jagavad kogemusi või töötavad välja ühtlustatud standardeid näi- teks hoolduse, liiklusohutuse või liiklusjuhtimise valdkonnas, aitab see kaasa ohutumatele teedele, sujuvamale liiklusele ja targemalt planeeritud investeeringutele. Praktilises plaanis tähendab see näiteks paremini planeeritud hooldustöid, kvaliteetsemat liiklusinfot, tõhusamat liiklusjuhtimist ja andmepõhisemat taristuhaldust. Samuti aitab koostöö parandada rahvusvaheliste transpordi- koridoride, sealhulgas Via Baltica toimimist kogu Balti piirkonnas. Eesti eelmisest eesistumisest on tükk aega möödas – millised arengud toimusid Läti ja Leedu eesistumise ajal ning millised olid Eesti eelmise eesistumise peamised saavutused? Iga eesistumine lõpeb rahvusvahelise Balti teedekonverentsiga, mis võtab nelja aasta jooksul tehtud töö kokku. Eesti eelmine ees- istumine lõppes 2017. aastal ning Tallinnas toimunud konverentsil olid olulisel kohal innovatsioon, digitaliseerimine ja rahvusvaheline koostöö teedevaldkonnas. Läti eesistumise konverents toimus 2021. aastal Riias COVID-19 piirangute tingimustes ning keskendus vastupidavale taristule, liiklusohutusele ja koostöö jätkamisele piirangutest hoolimata. 2025. aastal Vilniuses toimunud konverentsi keskmes olid tulevikutaristu, digitaliseerimine, kestlikkus ja innovat- sioon. Eesti soovib järgmise nelja aasta jooksul tuua fookusesse targad lahendused, teadmuspõhise taristuhalduse ja Balti riikide veelgi tihe- dama praktilise koostöö. Eesistumise kulminatsioon on 2029. aasta rahvusvaheline Balti teedekonverents, mis annab võimaluse eesistu- mise tulemused kokku võtta ning Balti riikide koostöö arengusuundi rahvusvahelisele teedevaldkonna kogukonnale tutvustada.
Foto: Transpordiamet
Kohtumisel osalejad käisid vaatamas ka Sindi–Lodja silla ehitust.
HEA TEADA Balti Teedeliit on üksteist aastat tagasi asutatud mitte- tulundusühing, mis on juba 1932. aastal kolme Balti riigi vahel alanud koostöö mantlipärijaks. Liidu eesmärk on maanteede planeerimise, haldamise ja remondiga tegeleva oskusteabe vahetamine liikmete vahel. Balti Teedeliitu kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu maantee- transpordi valdkonda korraldavad riiklikud organisatsioonid ning seda juhitakse rotatsiooni alusel nelja-aastaste tsükli- tena.
Eesti eesistumise ajal saab Balti Teedeliidu tegemistel silma peal hoida ja i vahendusel. veebilehe LinkedIn
48
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook