MAA
sel ning peaksid kinnituse saama aasta lõpuks. Protsessi juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuid juhtrühma kuu- lub ka riigiarhitekt. Riigiarhitekti ametlikum nimetus ametkondadevahelises asjaajamises on strateegiline ruumiplaneerija. Mida see sisuliselt tähendab? Pikkade arutelude tulemusena sündisid Eesti riigiarhitekti institut- siooni põhimõtted ja kontseptsioon. Euroopas riigiarhitekte kuigi palju pole – selline ametikoht on olemas kuues-seitsmes riigis ning selle roll on riigiti üsna erinev. Eestis loodi riigiarhitekti ametikoht ja büroo Maa-ameti baasil moodustatud Maa- ja Ruumiametisse. Praegu on minu alluvuses strateegilise ruumiplaneerimise teenistus, milles on kolm osakonda ja büroo, kus töötab kokku 35 inimest. Meie ülesanne ja praegu kõige suurem väljakutse on juhtida amet- kondadevahelist koostööd ruumiküsimustes. Tööde hulka kuuluvad ka maa korraline hindamine, riigimaa strateegilise kasutamise juhtimine ja planeeringute koostamine ning kohalikes omavalit- sustes koostatud planeeringute ülevaatamine ja heakskiitmine. Nende tegevuste jaoks on eraldi osakonnad. Lisaks kujundame ja käivitame bürooga uusi teenuseid ja protsesse, et edendada kogu riigis kvaliteetset ruumiloomet. Kuidas seostub üleriigilise planeeringuga teede ja nendega seotud taristute planeerimine? Üleriigiline planeering on taristukeskne. See tähendab, et olukorras, kus Eesti elanike arv kahaneb ja maa on piiratud ressurss, tuleb kogu eluolu planeerida olemasoleva taristu ümber. Kui näiteks raudtee on juba välja ehitatud, tuleb sellest võtta maksimum. Planeerimise muudab keeruliseks Eesti päris tihe teedevõrk olukorras, kus elanike paiknemine muutub ja paljud kogukonnad kahanevad. Rahvaarv kasvab peamiselt Tallinna ja Tartu ümbruses ning mõnevõrra ka Pärnu lähistel. Mis tähendab seda, et taristu ülalpidamiskulud elaniku kohta järjest kerkivad. Üleriigiline planeering peab muu hulgas näitama, kuidas need kulutused kasvavad ja kuidas teha edaspidi näiteks teehoiukavas strateegilisi muudatusi ning kuhu suunata rohkem ressurssi. Kuna ressursid on piiratud ning ka teedeehituse ja hooldamise rahastus on viimastel aastatel olnud üsna heitlik, siis peaksime edaspidi iga taristut puudutava otsuse langetama väga põhjalikule mõjuanalüüsile tuginedes. See tähen- dab, et planeerimine peab olema teadus- ja andmepõhine, et me ei ehitaks ennast hilisemate hoolduskulude tõttu vaesusesse. Kas oleks kasuks tulnud, kui riigiarhitekti ametikoht oleks olemas olnud juba Rail Balticu kavandamise algusaegadel? Rail Balticu trassikoridori planeerimisel oleks riigiarhitekt võinud muidugi kaasatud olla. Mõjuanalüüse olemasolevate asulate kohta küll tehti, kuid vähem kaasati aruteludesse kohalikke omavalitsusi, et nad saaksid läbi mõelda, kuidas raudtee aitab kaasa, milliseid võima- lusi pakub või mida see muudab selle konkreetse valla või linna ruumilises aregus. See mõju tuleks põhjalikult läbi analüüsida.
Foto: Maa- ja Ruumiamet
Tõnis Arjus koos majandus- ja tööstusminister Erkki Keldoga. Minister on öelnud, et riigiarhitekti ametikoha loomine on oluline samm targema ja paremini toimiva ruumiloomesüsteemi suunas.
Foto: Mikk Otsar
õppima asumiseks. Tegin seda, sest sain aru, et tegevarhitektina ma enam ei jätka – olin sellest tööst aja jooksul juba liialt kaugenenud. Tahtsin aru saada, miks linnaarhitektina mingid protsessid õnnes- tusid hästi, aga teised mitte. Muutuste juhtimise õppekava andis väga hea metoodilise aluse ning oskuse analüüsida ja ka ette näha, millega pead arvestama, kui tahad mingit laadi muudatusi ellu viia. See annab ka võimaluse aru saada, kui mõni takistus kujuneb selliseks, et sellest ei olegi konkreetsel ajahetkel võimalik üle saada. Praeguses ametis on neist teadmistest iga päev kasu. Millises seisus on üleriigiline planeering aastaks 2050, mille koostamisel on riigiarhitektil oluline roll? Üleriigiline planeering ja selle elluviimise kava on praegu koostami- Tõnis Arjus ütleb, et riigiarhitekti institutsioon tuleb nii ametkondlikult kui ka ühiskonnas samm-sammult kinnistada ning vahel võivad ootused olla suuremad, kui tegelikult jõutakse ära teha. Pildil tutvustab ta riigi- arhitekti ametit 2025. aastal Käärikul peetud kärajatel.
40
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook