Kuidas panna omavalitsused tegutsema stabiilsemalt ja ettenägelikumalt nii, et töö ei käiks ainult valimistest valimisteni? Iga planeering jõuab volikokku ning tuleb arvestada, et ka ruumi puudutavad otsused on poliitilised. Kui lähtuda tuuleparkide näitest, siis õppetund meile kõigile seisneb selles, et tuulepargi vajalikkuse ja sellega kaasnevate riskide aus ja avatud kommunikatsioon päästnuks päeva ning sellesse tuleb edaspidi ka rohkem panustada. Vastuseisu käivitavad hirmud ja küsimus on selles, kuidas neid ennetada. Olen seda meelt, et inimesed ei taha kõigele vastu olla, vaid soovivad sisuliselt panustada. Samas leidub ka neid, kes teadlikult inimeste hirme enda muude eesmärkide nimel ära kasu- tavad. Tartus loodi teie ametisoleku ajal autovabaduse puiestee. Kas oletegi põhimõtteliselt kõikjal autovabaduse pooldaja? See projekt oli meelega intriigeeriv, et asi paneks kulmu kergitama. Aga ei, ma ei ole ühegi liikumisviisi vastane. Mul on ka endal Audi ja kasutan regulaarselt erinevaid liikumisviise. Tõsi on see, et viimastel kümnenditel on meie liikuvus muutunud autokeskseks. Sellele on kaasa aidanud valglinnastumine ja sellel on oma mõjud – müra, õhusaaste, ummikud jne. See kõik on liikuvuse planeerimise prob- leem, millega on nüüd keeruline toime tulla. Näilisest vabadusest on saanud sõltuvus ja see on kõige hullem, mis juhtuda saab. Lahen- dus oleks rajada uusi elamispindu koos ühistranspordikoridoridega ning mõelda alati terviklikule elukeskkonnale koos vajalike teenustega. Kas elektri jõul töötav ja rööbastransport peaksid olema edaspidise ühistranspordi planeerimise põhisuunad? Raudtee on oluline inimasustuse selgroog, seda rõhutab ka üle- riigiline planeering. Inimesed ei taha sõltuda ainult ühest liikumis- viisist, vaid soovivad valikuid. Näiteks kui saad rongiga sõita Kehrast Ülemistele poole tunniga, samal ajal kui autoga võtab sama teekond Tallinnas tipptunnil isegi rohkem aega ning on ka stressirohkem, siis miks mitte valida oma elukohaks Kehra? Üha rohkem tehaksegi valikuid just selliste liikuvusvõimaluse põhjal. Rööbastransporti on juba ammust aega usaldatud rohkem kui maanteid ja tänavaid, sest see tagab ajalise võidu kõige kindlamini. Kus saab riigiarhitekt sekkuda? Sest olgem ausad – aegade jooksul on meil ehitatud üksjagu ka mõttetut liikuvustaristut, mida keegi ei kasuta. See on koht, kus kohalike omavalitsuste planeerimis- ja ehitus- tegevust saab suunata toetusmeetmete tingimuste kaudu. Ka uute Euroopa vahendite kasutamine eeldab, et koostataks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele vastav mõjuanalüüs. Samas tuleb arvesse võtta ka regionaalpoliitilisi aspekte. Koos Rahandusministeeriu- miga püüame praegu ümber kujundada riiklike investeerimisotsute põhimõtteid, et need võtaksid arvesse võimalikult paljusid kvali- teetse ruumikujunduse parameetreid. Teisisõnu ei ole kvaliteet ainult esteetika küsimus, vaid hõlmab ka funktsionaalsust, majan- duslikku kasu, pikaajalist kestlikkust ja pärandikaitset.
Oluline teema on planeerimisprotsessi kiirendamine. Kuidas see võiks teoks saada? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on selle saavutami- seks algatanud mitmeid planeerimisseaduse muudatusi. Riiklikult tähtsate planeeringute ja strateegiliselt tähtsate investeeringute menetlemiseks luuakse eraldi uus mehhanism, mis muudab prot- sessi senisest oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks. Maa- ja Ruumi- ametis on plaanis loobuda seni kehtinud praktikast, mille järgi kontrollitakse kohalikes omavalitsustes tehtud planeeringuid alles lõppfaasis. See venitab protsessi. Edaspidi on kavas osaleda juba planeerimise käigus, olla proaktiivne partner, rääkida kaasa ja kooskõlastada lahendusi jooksvalt, mitte teha lõpus üksnes planee- ringu kontrolli. See, et paljud planeeringud kohalikes omavalitsustes takerduvad, on rohkem planeerimiskultuuri küsimus. Samas on ka arusaadav, et inimestel on asjadest erinev arusaam ja tahetakse kaasa rääkida. Võtmekoht seisneb selles, et kohalikel omavalitsustel oleksid värsked üldplaneeringud. Näiteks Tallinna üldplaneering võeti vastu 2001. aastal, kuid elu on praeguseks palju muutunud ning selle tõttu ka paljud detailplaneeringud venivad ja takerduvad asjaajamisse. Kui suur on edaspidi riigiarhitekti otsustusõigus? Tõsi, seaduseelnõus tehakse ettepanek anda Maa- ja Ruumiametile ka haldusjärelevalve roll. See on suur muutus ja tähendab seda, et ametil tekib seadusest tulenev õigus ja kohustus kontrollida koha- like omavalitsuste planeerimisprotsesse ning sekkuda juhul, kui mõni planeering venib üle tähtaja. Sel juhul uurime, mis juhtus, mille taha protsess takerdus, ning vajaduse korral aitame probleemidest üle saada. Pahatahtliku tegevuse ilmnemisel on võimalik rakendada ka sunniraha, kuid see oleks ilmselgelt juba erandlik juhtum. HEA TEADA Riigiarhitekti ametikoht kuulub Maa- ja Ruumiameti koos- seisu, kuhu loodi selleks eraldi üksus – strateegilise ruumi- planeerimise teenistus, kus töötab praegu 35 inimest. Ühtlasi kuulub riigiarhitekt teenistuse juhina Maa- ja Ruumiameti juhtkonda. Ametliku statuudi järgi on riigiarhitekti ülesanne juhtida strateegilist ruumiplaneerimist ning toetada tervik- liku ja tulevikukindla ruumiloome arengut kogu Eestis. Riigi- arhitekt ühendab riiklikul tasandil arhitektuuri, planeerimise ja ruumiloome, toetab kohalikke omavalitsusi, edendab kvali- teetset elukeskkonda, aitab lahendada ruumilisi väljakutseid ning tõhustada planeerimisprotsesse. Lisaks hoolitseb riigi- arhitekt riigi omandis oleva maa hea haldamise eest. Teenis- tuse töövaldkonda kuuluvad ka maahindamisega seotud teenused.
41
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook