Teejuht suvi 2026

MAA

Varasemad pinnaseprobleemid sunnivad ettevaatusele

Halinga–Kangru lõigul algab peagi rajatiste ehitus Märksa kaugemale on jõutud Halinga–Kangru lõigul, kus ehitus- tegevuse tulemus on juba ka looduses hästi nähtav. „Seal on juba arvestatav hulk kogujateede kaeveid ja muldkeha- ehitusi tehtud,“ ütles Petuhhov. „Samuti on hakatud põhiteel kasvu- pinnast eemaldama ja täitetöid tegema osas, mis jääb väljapoole praegust maanteed.“ Valmis on saanud ka esimesed asfalteeritud ümberpõiked ning alustatakse rajatiste ehitusega, millest esimese- na lähevad töösse Kangru viadukt ja Postioja sild. Nagu mitmel teiselgi Via Baltica objektil, oli ka Põhja-Pärnumaal proovikiviks maade omandamine: kahe objekti peale kokku oli omandatavaid kinnistuid ligikaudu 150. Kuigi suurem osa kokku- leppeid on saavutatud, on mõningate maaüksuste puhul läbirääki- mised alles käimas. Raudteeviadukti lõhkamisest tekkinud materjal taaskasutusse Üks märkimisväärsemaid sündmusi oli 1. aprillil toimunud Halinga raudteeviadukti lammutamine. Tegemist oli keeruka operatsioo- niga, kus osalesid nii kaitsevägi kui ka töövõtja.

Vinkleri sõnul annab selle väljakutse keerukusest aimu ka see, et piirkonnas on varemgi ette tulnud pinnase nihkumisi. „See näitab hästi, kui õrn on ala tegelikult,“ rääkis ta. „Seetõttu otsustati teha täiendavaid uuringuid ning kaasati rahvusvahelisi eksperte. Kont- rollime lahendused korduvalt üle ja küsime teistelt ekspertidelt hinnanguid, et olla täiesti kindlad,“ ütles Vinkler. Tema sõnul tähendab põhjalik ettevalmistus küll ajakulu ning on lisanud planeerimisfaasile vähemalt kuu aja jagu tööd, kuid see aitab hiljem vältida suuri seisakuid ja ehitusprobleeme. „Tark ei torma. Püüame võimalikud probleemid enne ehituse algust miini- mumini viia,“ lausus ta. Kurena–Nurme lõigu ehitusega loodetakse alustada enne jaani- päeva, mil ettevalmistustööd on lõpetatud. Nüüdseks on ka suurem osa maade omandamisega seotud küsimusi selguse saanud ning objektimeeskond paigas. Tee peab valmima 2028. aasta juuliks. Projekti maksumus on 31,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ka seda lõiku rahas- tab Euroopa Liit 85% ulatuses. Põhja-Pärnumaal edeneb ehitus mitmel rindel Põhja-Pärnumaal jätkub Via Baltica neljarajaliseks ehitamine kahes suures lõigus: Libatse–Halinga ning Halinga–Kangru. Transpordi- ameti projektijuhi Mihkel Petuhhovi sõnul käivad mõlemal objektil nii mullatööd kui ka projekteerimine.

„Kaitsevägi korraldas varistamise ja ohutuskontrolli, ehitaja liiklus- korralduse ja koristuse,“ selgitas Petuhhov.

Vana viadukti lammutamine oli vajalik nii ohutuse kui ka liiklus- nõuete tõttu. Rajatis lagunes ning oli mure, et sealt võib tükke alla kukkuda ja ohustada liiklejaid. Lisaks ei olnud viaduktil tagatud kuue meetri kõrgune veogabariit. Vanale raudteetammile leiti ka nutikas taaskasutuse võimalus: nimelt ostis töövõtja vana raudteetammi kinnistu, tõendas materjali sobilikkuse ning kasutab tammi materjali uue tee ehitusel alumistes kihtides täitematerjalina. „See ei olnud otseselt projekti osa, vaid töö- võtja algatus leida täitematerjale mujalt kui karjäärist,“ märkis ta. Petuhhovi sõnul tuleb suurprojektides sageli ette ootamatusi, mis selguvad alles ehituse käigus – näiteks tuli Postioja torusilda lahti kaevates maa seest välja vana betoonist sild. Betoonsilla olemasolu oli üllatuseks ja selle kohta projektis infot ei olnud. „Ehituse käigus võib maapõuest ikka üllatusi välja tulla: arheoloogilisi leide ja ehitisi. Kõige sagedamini selgub, et tegelikud geoloogilised olud erinevad projektist. Enamikku probleemidest ei saagi enne tööde algust täielikult ette näha,“ teab ta. „Reaalne olnukord selgub ikka ehituse käigus. Halinga piirkonnas ootavad ees keerulised tööd, sest osa trassist tuleb mõnesaja meetri ulatuses rajada pae sisse süven- disse, seega tuleb arvestada pae lõhkumisega.“

„Need on kaks järjestikust lõiku: Libatse–Halinga jääb kilomeetritele 98,4–103,5 ning Halinga–Kangru 103,5–108,5,“ selgitas Petuhhov.

Libatse–Halinga lõigul käivad ettevalmistustööd Libatse–Halinga lõik jõudis hankesse kõige hiljem ning seetõttu alustati seal töödega viimasena. Praegu tehakse ettevalmistusi. „Töövõtja alustas mais. Enne seda tegeles Riigimetsa Majandamise Keskus metsaraiega,“ rääkis Petuhhov, kelle sõnutsi puuritakse kände ja eemaldatakse kasvupinnast ning alustatud on täite- töödega. Visuaalselt suuri muutusi maastikul veel näha ei ole, kuid samal ajal tehakse kulisside taga palju projekteerimistööd. „Projektdokumentatsioon töötatakse detailselt läbi, täpsustatakse nüansse ja parandatakse vigu ning tehakse neid ümberprojektee- rimisi, mis olid juba hankes ette nähtud,“ ütles Petuhhov. Viimane puudutab näiteks rajatiste eelprojekte ning tee ristlõike kitsamaks muutmist, kuna ehituskulud oli vaja alla saada.

Libatse–Halinga lõigu ehitab aktsiaselts TREF Nord ning praeguse ajakava järgi peaks tee valmima 2028. aasta jooksul.

Halinga–Kangru lõigu ehitajad on KMG OÜ ja Infragreen OÜ.

TEEJUHT / NR 18