MAA
Sirle Loigo , Politsei- ja Piirivalveameti politseikolonelleitnant ja liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni liige KOMMENTAAR Liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni väärtus politsei jaoks peitub eelkõige selles, et komisjon aitab näha raskete liiklusõnnetuste taga olevaid tegelikke põhjuseid, mustreid ja mehhanisme. Komisjon aitab paremini mõista, miks õnnetused juhtusid ja kuidas järgmisi ära hoida. Just see professionaalne uudishimu, põhja- likkus ja soov minna lihtsatest vastustest kaugemale on muutnud komisjoni töö liiklusohutuse arengus hindamatuks. Komisjoni analüüsid aitavad kujundada politsei ennetustegevusi, järelevalve prioriteete ning toetavad liiklusohutust parandavaid muudatusi laiemalt. Kõige raskemad liiklusõnnetused õpetavad sageli kõige rohkem — kuid ainult siis, kui leidub inimesi, kes on valmis nende põhjustesse süvenema. Selle eest väärib komisjoni töö Politsei- ja Piirivalveameti silmis suurt tunnustust ja tänu! Viljandi poole liikunud sõiduautoga Mitsubishi. Peale kokkupõrget jäi Mitsubishi teele, Volkswagen paiskus teelt välja. Kokkupõrke taga- järjel Volkswageni juht hukkus, Mitsubishi juht vigastada ei saanud. Riskiteguritena toodi välja teeolud – järve ja jõe läheduse ning niisku- se tõttu võis õnnetuskohas tekkida teekatte jäätumine, mida ei olnud võimalik ette näha ei juhtidel ega teehooldajal. Samuti märgiti ära Volkswageni rehvide seisukord ja vanus (2006) ning pidurite seisu- kord. Muude asjaoludena märgiti, et parem pikinähtavus Tartu suu- nas oleks võimaldanud juhtidel üksteist varem märgata ja andnud ohuolukorrale reageerimiseks rohkem aega. Tegemist oli teelõiguga, kus olid väikese raadiusega järjestikused kurvid, mis katkestasid homogeense tee ning kus juhid ei tajunud kiiruse vähendamise vaja- dust. Kiiruspiirang 70 km/h ei olnud halbades teeoludes kurvide ohutuks läbimiseks piisav. Lisaks toodi välja Volkswageni juhi terviseseisundi võimalik mõju sõiduki juhtimisele. Juht põdes hai- gust, mille puhul võib hooti esineda terav liigesevalu ning seetõttu oli juhil alati kark autos. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon – nii kõlab meie ametlik nimi praegu – on juba kümme aastat uurinud kõiki Eestis toimunud hukkunutega liiklusõnnetusi. Selle aja jooksul oleme uurinud 571 liiklusõnnetust. Aastate jooksul on surmaga lõppenud õnnetuste arv vähenenud. Meelehärmi teeb aga see, et kolm peamist riskitegurit – joove, kiirus ja turvavarustuse mittekasutamine – on endiselt päevakorral ning langustrendi ei ole näha. Küllap peame ka lähiaastatel neist rääkima. Päevakorda on tõusnud ka autojuhtide, jalgsi või rattaga liikujate füüsiline ja vaimne tervis ning vanus. Oleme tegutsenud veerand sajandit ja nii mõnigi võib küsida, mis kasu komisjoni tööst on olnud? Komisjoni töö tulemusena teame paremini õnnetuste tekkimist ja tagajärgede raskusastet mõjutavaid riskitegureid ning oleme seaduse- ja normimuudatuste kaudu aidanud muuta liikluskeskkonda ohutumaks. Turvalist liiklemist!
jad ning kaardistasime uurimise aja- ja ressursikulu, infoliikumist ning komisjoni liikmete vahelist koostööd.
Üks pilootprojekti käigus uuritud õnnetus leidis ajakirjanduses laie- mat kajastust ja on kinnituseks sellele, et liiklusreeglid on vahel verega kirjutatud. See traagiline õnnetus juhtus 8. mail 2015 kell 14:30 Lääne-Virumaal Tapa vallas Assamalla külas Rakvere–Väike- Maarja–Vägeva teel bussipeatuses. Peatus asus asula servas sirgel teelõigul, kus lubatud suurim kiirus oli kellaajaliselt 70 km/h. Peatu- ses oli teelaiend, mis oli tähistatud hoiatusmärgiga „Jalakäijad“. Peatuses seisvast bussis väljunud laps hakkas teed ületama kohe pärast bussist väljumist ning jooksis ette bussiga samas suunas liikunud sõiduautole. Laps, kes oli igapäevane bussisõitja, suri autolt saadud löögi tagajärjel. Laste juhuvedu teinud buss oli tähistatud lasterühma tunnusmärgiga eest ja tagant, kuid tagumine märk oli toonitud klaasi taga. Bussil oli sisse lülitatud parem suunatuli. Sõiduauto juht pidas bussi tavaliseks liinibussiks ega vähendanud kiirust. Kokkuvõttes märkisid eksperdid, et 2011. aastal kehtima hakanud liiklusseaduses kehtestatud laste ohutust tagavad lisanõuded vaja- vad täiendavat tutvustamist. Ohutuledega seisvast lasterühma tunnusega bussist või tee ääres olevast lapsest möödumisel tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida. Lasterühma bussil peavad olema ees ja taga lasterühma tunnus- märgid ning peatudes peavad olema sisse lülitatud ohutuled. Lisaks leidis komisjon, et peatuse võiks viia teise kohta või kui see ei ole või- malik, tuleb kasutada teekatte märgistust juhtide tähelepanu tõstmi- seks. Komisjon tegi ka ettepaneku suurendada lasterühma tunnus- märgi mõõtmeid ning sätestada nõue, et tunnusmärk ei tohi aset- seda toonitud klaasi taga ning peab olema selgelt eristatav, tunnus- märgi kollane taust peab olema valgustpeegeldav. See nõue kehtib praegugi. Pilootprojekt näitas, et õnnetusi on võimalik sellisel moel uurida ning 5. oktoobril 2016 laienes uurimiskomisjoni tegevus üle Eesti. Esimese õnnetuse menetlusse võtmisega läks siiski veel aega, sest kõik 2016. aasta viimastel kuudel toimunud surmaga lõppenud õnnetused juhtusid Tallinnas või Harjumaal. Esimene väljaspool Harjumaad uuritud õnnetus toimus 2017. aastal Viljandimaal. 8. jaanuaril 2017 kell 12:38 juhtus Viljandimaal Viljandi vallas Tartu– Viljandi–Kilingi-Nõmme teel Valma külas liiklusõnnetus, milles põr- kasid kokku kaks sõiduautot ning ühe auto juht hukkus. Õnnetuspaik asus ligikaudu ühe kilomeetri pikkusel väikese raadiusega järjesti- kuste kurvidega teelõigul Oiu silla ehk Tänassilma jõe vahetus lähe- duses, Võrtsjärve ja Tänassilma jõe vahelisel alal. Kiiruspiirang oli 70 km/h. Teeolud olid talvised: teekate oli valdavalt puhas, kuid koha- ti oli teel õhuke lörtsikiht ning tee oli soolaniiske ja kohalolnute sõnul ka jäine.
Tartu suunas liikunud sõiduauto Volkswagen, mida juhtis vanem mees, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastassuunas
60
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook