Imminghami sadamabassein tänavu maikuus.
Dry dock on koht, docking on tegevus, drydocking on lihtsalt dokkimine.
Ro-pax-laev Regal Star (fotol paremal) Vene-Balti sadama ujuvdokis 2024. a detsembris.
Parvlaev Victoria I Naantali kuivdokis 2026. a märtsis.
Fotod: Karl Kõrgmaa
Wet dock – sagedane tõlkelõks Inglise wet dock ei tähenda „märga dokki“ ega ka lihtsalt „dokki“. Tegemist on lüüsidega eraldatud sadamabasseiniga, kus laev jääb ujuvasse olekusse. Seetõttu, kui räägitakse laevaeremondist wet dock 'is, siis see tähendab ujuvil oleva laeva remonti sadamabassei- nis, mitte remonti dokis. Kui laeva ei tõsteta kuivale, on võimalike tööde nimekiri oluliselt lühem. Inglise „dock“ mitmetähenduslikkus Tõlkeprobleemide keskmes on ingliskeelse sõna dock lai tähendus- väli. See võib tähendada: Ÿ dokki (tehnilises mõttes) Ÿ sadamabasseini Ÿ kaid või sadamasilda Ÿ tegevust ( to dock – silduma, dokkima). Seetõttu ei saa seda kunagi automaatselt tõlkida kui dokk . Õige vaste sõltub alati kontekstist: Ÿ dock → dokk / sadamabassein / kai Ÿ to dock → dokkima / silduma. „ Drydocking“ ja terminoloogiline täpsus Üks tüüpilisemaid vigu on drydocking tõlkimine kui „kuivdokkimine“. Probleemi tuum seisneb selles, et inglise keeles: Ÿ dry ei tähista eraldi tegevusliiki, vaid kirjeldab tingimust (laev on kuivalt dokis). Seega: Ÿ drydocking = dokkimine Ÿ dry dock = kuivdokk Eesti keeles: Ÿ tegevus → dokkimine Ÿ rajatis → kuivdokk
Eestis ei ole ühtki kuivdokki, samuti mitte Leedus. Kõigi Eesti ja Leedu laevatehaste dokid on ujuvdokid, Balti riikides on kaks väikest kuivdokki vaid Lätis Liepaja Tosmare laevatehases. Eestile lähimad üldsusele nähtavad kuivdokid on Helsingis Suomenlinnas ja Stock- holmis Viking Line'i terminali vastas Beckholmenil. Nii lähebki eesti keeles sõna kuivdokk vaja üsna harva – tunduvalt harvem kui inglise keeles sõna drydock . Paralleelid teiste merendusterminitega Selliseid „probleemseid“ esmapilgul tõlkimiseks elementaarsetena tunduda võivaid sõnu on merenduses teisigi. Nt, kuigi laevade nime- de ees kasutatakse sageli lühendit m/s (motor ship) ei ole korralikul merelaeval tegelikult motor , vaid hoopis engine , mis tõlgitakse eesti keelde kui masin. Laeva ametimees chief engineer ei ole nõu- kogudeaegsetest tehastest tuttav peainsener, vaid hoopis vanem- mehaanik ning first officer ei ole esimene ohvitser, ega isegi mitte esimene tüürimees, vaid vanemtüürimees. Samuti ei ole master mitte meister ega magister, vaid kapten. Kõigil juhtudel tuleb teada terminite erialast tähendust, ja ei saa lähtuda pelgalt üldkeelsest intuitsioonist. Kokkuvõte Ÿ dokk – üldmõiste; laeva dokkimiseks mõeldud rajatis Ÿ kuivdokk ( dry dock ) – veepinnast madalamale rajatud dokk, millest vesi pumbatakse välja Ÿ ujuvdokk ( floating dry dock ) – ujuv dokk, millega laev tõstetakse veest välja Ÿ wet dock – eraldatud sadamabassein, mitte dokk kitsas mõttes Ÿ drydocking – dokkimine, mitte „kuivdokkimine“ Merendusterminoloogia nõuab täpsust, sest keeleline eksimus võib viia tehnilise arusaamatuse või isegi vale otsuseni. Seetõttu peab tõlkija tundma mitte ainult sõnade vasteid, vaid ka nende taga olevat süsteemi ja kasutuskonteksti.
„Kuivdokkimine“ on sisuliselt „tarbetu kalk“, mis dubleerib tähendust ilma uut infot lisamata.
23
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook