Foto: Gustav Vilbaste, Eesti Rahva Muuseum
Kalasadam enne rekonstrueerimist.
Foto: Eesti Meremuuseum
Muuli ehitamine Sviby sadamas.
Ernst Webermann 1920. a Londonis.
Foto: Eesti Rahvusarhiiv
mehed ise on ühe soodustava asjaoluna nimetanud ka salapiiritu- sega kauplemist, tänu millele liikus randades rohkelt raha.
„tallinlastel ei pruugiks vintsket Soome silku närida või kalli välis- valuuta eest Norrast praakheeringat sisse vedada“. Ta asutas kalurite keskliidu ja vedas käima 1921.–1940. aastani korraldatud üleriiklikud kalameeste päevad/kongressid, kus akuutsemad arutatavad küsimused ja valitsusele tehtud ettepanekud puudutasid kalasadamate korrastamist, rannariba kasutamist paatide randumi- seks ja võrkude kuivatamiseks ning laenu saamist. Tema märkimis- väärsemaks saavutuseks oli ilmselt 1926. aasta seadus hakata kalameestele püügivahendite ja paatide ning kalatöötlemise korral- damiseks andma riiklikku laenu. Praktiline töö jäi Veeteede Valit- susele koostöös Põllumajandusministeeriumiga . Tegevuskavasid täide viima 1930-ndatel kasvas kiiresti kalanduse kui majandusharu osatähtsus ning suurenes kalaekspordi osatähtsus väliskaubanduses. Kalurid olid koondunud arvukatesse ühingutesse, tugevnenud olid kohali- kud omavalitsused. Riikliku laenu abil oli muretsetud mootorpaate ja suurpüüniseid (rüsasid, angerjamõrdu, bottengarne jne). Kala-
1930. aastal oli Riigikogusse saadetud Veeteede Valitsuses koos- tatud kava viie aastaga ehitada sadamasillad ja kaitsemuulid ning vajadusel teha süvendustöid 30 uues kalasadamas lääne- ja põhja- rannikul Jaagupist Toilani ning saartel. Eriti oluliseks peeti saarte vajadusi mandriga ühenduse pidamise hõlbustamiseks ning ehita- da Prangli, Naissaare Lõunasadam, Pakri, Kihnu, Ruhnu, Abruka ja Tori sadam. Vormsi oli oma sadama Svibys saanud 1933. aastal. Kavakohase ehitamisega saadi tegelikult alustada 1936. aastast, kui riigieelarvesse kirjutati sisse summad kalasadamate uurimis- tööde korraldamiseks ja ehitamiseks. Mõned sadamalood Näitlikustamaks tollast olukorda ja seda, millised tingimused kala- sadamates olid ning millised probleemid kerkisid uute ehitamisel, olgu toodud mõned näited.
3 31
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook