Teejuht suvi 2026

MAA

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Foto: Rahvusarhiiv

Teehöövel Caterpillar Road Patrol Nr 10 katsetustel Eestis 1935. aastal.

Caterpillari haagishöövel roomiktraktori haakes töötamas.

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Ilmarise tehases toodetud esimesed Caterpillari liikurhöövlid u 1938.

1932. aastal Harju maavalitsusele ostetud roomikveoline liikurhöövel Caterpillar Nr 15. Masin meenutab roomiktraktorit, mille ette on lisatud hööveldamisseade. korrashoiukulusid, valgustussüsteem võimaldas töötada ka pime- dal ajal ning masinat sai edukalt kasutada ka lumetõrjel. Katsetused edukalt läbinud masin osteti ära ja anti kasutamiseks Harju maa- valitsusele. Maanteede Valitsuse tellimusel tegi Ilmarise tehas sama aasta lõpus esmase pakkumise litsentsi alusel uue höövli tootmiseks. Katsetused haagishöövliga 1936. aastal 1935.–1936. aastal uuriti Eestis ka haagishöövlite kasutamise võimalusi teetöödel. Järva maavalitsus tegi vastava ettepaneku 1935. aasta kevadel. Probleem seisnes eelkõige suures töömahus varakevadel, vahetult pärast lume sulamist, kui teed kuivasid kiiresti ning muutusid peagi hööveldamiseks liiga kõvaks. Suvisel ja sügisesel teetööde perioodil piisas olemasolevast höövlite hulgast hooldustööde tegemiseks, kuid lühikeseks kevadiseks tippajaks oli vaja lisajõudu. Uute mootorhöövlite ostmist ei peetud otstarbekaks ning seetõttu kaaluti mootorita höövlite kasutamist traktorite haa- kes. Katsetuste tegemiseks ostis Maanteede Valitsus 1936. aasta sügisel Caterpillari roomiktraktori (mudel 30) koos haagishöövli (mudel 33) ja kraavipuhastusseadmega. Masina seadmete komp- lekti ostmisel lähtus Maanteede Valitsus põhimõttest, et seni kasutusel olnud Bitvargen-Ilmarine teehöövlite, millele mootor oli

sisse monteeritud, kasutusaeg oli hooajaliselt lühike, mistõttu masinad seisid suure osa aastast kasutuseta. Nii otsustas Maan- teede Valitsus katsetada lahendust, kus jõuallikas ja höövel olid eraldi masinad. Jõuallikaks olevat traktorit olnuks võimalik hööveldamisest vabal ajal kasutada jõuallikana ka teiste seadmete, näiteks kivipurustajate käitamisel. Maanteede Valitsuses tõdeti, „et küsimus on uus meie oludes ja et selgusele jõuda, kuivõrd järel- veetav teehöövel oma ülesannet täidab, selleks on tarvis katsetada sarnaseid masinaid, mis mujal juba tunnustust on leidnud. Maan- teede Valitsusel olevail andmeil on sarnasteks masinaiks Caterpillar masinad. Pealegi kasutab Maanteede Valitsus maanteemasinate jõuallikana juba kolmandat aastat tähendatud firma traktoreid ja ka sama päritoluga proovi mootor-höövel on kõigiti häid tulemusi andnud kasutamisel. Seega Caterpillar masinate soetamisega hoitakse ka masinate jõuallikate koosseis ühtlane.“ Caterpillari roomiktraktori ja lisaseadmete komplekti katsetati 30. oktoobril 1936 Iru–Randvere teel, mille järel otsustati masin vastu võtta. Kat- setuste juures viibisid Maanteede Valitsuse masinate ja töökodade inspektor Alfred Elbrecht , masinate insener Arnold Volberg , Pärnu maavalitsuse esindaja insener R. Ederma ning Harju maavalitsuse maainsener Richard Ambros . Traktor koos haagishöövliga anti Pärnu maavalitsuse kasutusse.

TEEJUHT / NR 18