Teejuht suvi 2026

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Suuremahuliste mullatööde tarbeks osteti samal ajal ka roomikhaagised lisaseadmetena Caterpillari roomiktraktoritele.

Caterpillari liikurhöövli kasutamine lumetõrjel u 1938.

Allikas: väljavõte Caterpillari 1930. aastate reklaamkataloogist, Eesti Maanteemuuseum

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Caterpillari haagishöövel Eesti Maanteemuuseumis.

Haagishöövleid sõjaeelsetel aastatel Eestis siiski valmistama ei hakatud, selle asemel panustati Caterpillari liikurhöövlite tootmisse ja rakendamisse kohalikes oludes. Caterpillari haagishöövli katse- tused olid ilmselt põhjuseks, miks otsuse tegemine sama firma liikurhöövlite hankimise ja rakendamise kasuks pärast esmaseid katsetusi viibis. Kaudsete allikate alusel võib arvata, et AS-is Ilma- rine koostati esimesed Caterpillari Auto Patrol seeria liikurhöövlid riikliku tellimuse alusel kõige varem 1938. aastal. 1939. aasta mais sõlmis teedeministeerium Ilmarisega lepingu, mille kohaselt töövõtja valmistas kuus komplekti teehöövleid (tüüp Caterpillar Diesel No 10 Auto Patrol). Need masinad olid varustatud 44-hobu- jõulise Caterpillari diiselmootoriga ja selle käivitamiseks vähemalt 10-hobujõulise abibensiinimootoriga. Teedeministeeriumi tellimusel Caterpillari höövlite tootmise ehk koostamise kohta AS-is Ilmarine on arhiivimaterjale napilt. Ei ole täpselt teada, kui palju neid Eestis enne Teist maailmasõda valmis- tati, samuti kui palju ning milliseid osi ja seadmeid kohapeal toodeti. Kaudsete allikate põhjal võib järeldada, et 1940. aastaks suudeti kõik maakonnad varustada vähemalt ühe või isegi kahe sellise „kiirhöövliga“. Eestis katsetatud Caterpillari haagishöövel nr 33 oli seadmelt eraldi opereeritav ehk käsitsijuhtimisega (tööseadmed ei olnud eraldi ühendatud veomasina mootoriga).

1930. aastate lõpu suurtematel tee-ehitusobjektidel (Tallinna– Pärnu maantee nn olümpiatee trasside ehitusel, sillaehitustel jm) kasutati veel mitmeid Caterpillari roomiktraktori haakes töötavaid sama firma seadmeid, nt haagisskreeperit, roomikhaagiseid pinnaseveoks, buldoosereid ja ka originaalseid või kohapeal täien- datud roomiktraktori lumesahku. Fotomaterjal kinnitab, et Cater- pillari höövleid kasutati Eestis enne sõda ka lumetõrjel. Caterpillar Nõukogude Eestis Caterpillari toodeteta ei saadud hakkama ka sõjajärgse Nõukogude Eesti vaestes oludes. Nõukogude Liidu Tšeljabinski traktoritehases kopeeriti ja toodeti juba 1930. aastatel suurel hulgal Caterpillari roomiktraktori mudelit 60 – nõukogude traktori margiks oli S-60 (Stalinets-60). Seda traktorit kasutati Teise maailmasõja ajal suur- tükiveokina ning hiljem sõjajärgsetel ülesehitustöödel. S-60 ja selle modifikatsioonid jõudsid pärast sõda ka Eesti põllu- ja teede- majandusse. Mõned eksemplarid sõjaeelsest tehnikast õnnestus teedeala töötajatel alles hoida ka sõja ajal ja järel. Pärnumaal päästis ühe Caterpillari liikurhöövli selle juht August Viidemaa , kes sai 1941. aasta suvel Punaarmee taganemise ajal käsu viia teehöövel Venemaale. Selle asemel pööras ta Võrumaal metsateele, ootas sakslaste möödumist ning sõitis seejärel tagasi Pärnusse.

TEEJUHT / NR 18