ÕHK
Võistlusel osales 17 võistkonda ja üle 80 õpilase Põltsamaa, Tõrva, Võru, Valga, Ardu, Tartu, Tartumaa, Narva ja Tallinna koolidest.
osaleda tuli tüdrukult, kellest sai ka võistkonna liider. „Ta tuli minu juurde jutuga, et on kuulnud sellisest võistlusest, ning küsis abi tiimi kokkupanekul. Oktoobri alguseks oligi meil kuuest gümnaasiumi- õpilasest koosnev tiim koos ja hakkasime tegutsema. Tegelikult oli selleks ajaks juba kiire, sest võistluse käigus tuli kindlatel tähtaega- del esitada aruandeid ning esimese aruande tähtaeg terendas novembris,“ räägib Sams. Kohe hakati suure entusiasmiga satelliiti kavandama ja välja mõtle- ma. Seejuures koolitundides satelliidiga tegeleda ei saanud. Niisiis läksid kõik vabad hetked käiku, mida õnnestus ühiselt kokku klapi- tada ehk õhtused ajad peale tunde, vabad päevad, iseõppepäevad ja nii mõnigi koolivaheaja päev. Lihtne aga töökindel satelliit Juhtus ka seda, et tiimis tuli ette erimeelsusi. „Eks mingil ajal käis esialgne entusiasm natuke maha ja siis hakati märkama, et kas keegi tiimis teeb justkui vähem või keegi teeb liiga palju. Ette tuli olukordi, kus tõsiselt mõtlesime, et äkki jätame asja hoopis pooleli,“ räägib Sams. „Näiteks päev enne eelvooru oli tõeliselt kriitiline hetk, mil pidime otsustama, kas üldse läheme võistlema. Nimelt läks viimasel õhtul satelliidis midagi katki ja oli valikukoht, kas paran- dame seda öö läbi või anname alla, sest korralikult töötava satellii- dita polnud mõtet võistlusele minna. Parandasime öö läbi ja võistlu- sel kõik toimis.“ Satelliidi ehitamine oli kogu tiimi jaoks täiesti uus asi ja sellepärast otsustatigi luua lihtne, aga võimalikult töökindel satelliit. „Lisaks baasülesandele võimaldas meie satelliit GPS-jälgimist ehk saime reaalajas vaadata, kus ta asub ja kuhu maandub. Tagantjärele võib öelda, et just lihtsus ja töökindlus tõid meile võidu – võistluse käigus töötas meie satelliit laitmatult,“ ütleb Sams. „Eks me muidugi ka testisime seda: viskasime ta alla kooli katuselt ehk kuuendalt
korruselt ja saime teada, et langevari töötab, satelliit mõõdab õhurõhku ning side toimib. Võistlusolukorda ei saanud täielikult läbi mängida, sest purksatelliidid lasti võistlusel alla koguni kilomeetri kõrguselt.“ Üllatusvõit Võistluspäevad möödusid väikese närvikõdi tähe all. Kahevoorulise võistluse eelvooru katsetustes töötas Tõrukeste satelliit laitmatult, päris lennule minnes selgus aga ootamatult, et side vaikib. „Tuli välja, et pakkimise käigus oli maajaama antenn katki läinud. Saime seda teada siis, kui satelliit oli juba lennus. Niisiis jootsime katkise koha kiirelt kokku, hoidsime pöidlad pihus ja edaspidi õnneks asi töötas,“ meenutab Sams. „Ka lõppvoorus ei olnud meil mingeid muresid ja kõik toimis nii nagu pidi.“ Kuna kogu tiim oli satelliidiehituses algaja, siis oli ka noorte suhtumine selline, et me ei lähe võitma, vaid kogemusi koguma ja iseendaga võistlema. Juba eelvoorust edasi pääsemine tekitas eufooriat, sest oldi ennast ületatud. „Kui lõppvooru võitja välja kuulutati, oli see meie jaoks täielik välk selgest taevast! Teadsime, et meil ei ole sugugi kõige uhkem lahendus,“ räägib Sams. „Kokkuvõttes saime võistluselt kinnitust, et oleme koolis õigel teel ja praktiline inseneeria on meie tugevus. Õpetajana sain indu järgmisel aastal rohkematel võistlustel osaleda ja sama lugu on õpilastega. Sellel võistlusel osalemine oli igas mõttes suurepärane kogemus praktilise probleemilahenduse ja tiimitöö õppimiseks.“ Auhinnaks ootab Tamme Gümnaasiumi satelliidiehitajaid enne jaanipäeva ees sõit Hollandisse Euroopa Kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskusesse (ingl European Space Research and Tech- nology Centre , ESTEC). Tänuüritusel kohtutakse teiste riikide võitja- tiimidega ja osaletakse põnevates õpitubades – sisuliselt ootab noori ees päev kosmoseinseneridena.
92
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook