Tartu Ülikooli ja Euroopa Kosmoseagentuuri hariduskontori ESERO Eesti eestvedamisel toimuv rahvusvaheline õpilaste inseneeria- ja teadusvõistlus CanSat Estonia pani proovile 14–19-aastaste noorte inseneeriateadmised, käteosavuse ja koostöövõime, sest ehitada oli vaja toimiv purgimõõtu satelliit. Võidu viis koju Tartu Tamme Gümnaasiumi võistkond Tammetõru. SA-st alguse saanud Eesti võistlus toimus tänavu teist U korda. Selle nimi CanSat tuleb ingliskeelsetest sõnadest can (purk) ja sat (satelliit). Eesti keeles purksatelliitideks kutsutud lennumasinad on sõna otseses mõttes 0,33 ml karastus- joogi purgi mõõtu ja sisaldavad andursüsteeme, mille abil satelliit kogub ja saadab andmeid. Satelliidivõistluse lõppvoor toimus Nursi- palus ja teele lasti satelliidid droonidelt kilomeetri kõrguselt, simu- leerides nii väikese satelliidi laskumist atmosfääris. CanSat Estonia 2026 kommunikatsioonijuhi Karin Pai teatel on võistlus tänavu märkimisväärselt suurem kui esimesel korral. Kahe- voorulises võistluses osales 17 võistkonda ja üle 80 õpilase Põltsa- maa, Tõrva, Võru, Valga, Ardu, Tartu, Tartumaa, Narva ja Tallinna koolidest. Lõppvõistlusele pääses seitse võistkonda. Kindlad etteantud reeglid CanSat Estonia 2026 peakorraldaja, Tartu observatooriumi külas- tuskeskuse arendusjuhi Tõnis Rüütli sõnul on korraldajad loonud keskkonna, kus õpilased saavad tegutseda inseneride ja teadlas- tena. „See on kontrollitud, kuid samas keeruline kosmosemissiooni simuleeriv maailm, mis arendab oskusi, mida ei saa õpikust,“ ütles Rüütel. Noorte ülesanne on sisuliselt nullist ehitada väike toimiv satelliit. Satelliidi ehitamine on aga küllaltki mahukas ja aeganõudev töö, millega hakatakse kevadise võistluse jaoks tegelema juba sügisel. „Muidugi tuleb teekonnal ette ka ebaõnnestumisi, kuid neist õpi- takse. Isegi kui võistlus mingil põhjusel ei õnnestu, annab see moti- vatsiooni järgmisel aastal uuesti osaleda ja veel paremini teha,“ ütleb Tartu observatooriumi ettevõtluskoostöö ekspert Karin Pai. „Noo- red on uskumatult nutikad, motiveeritud ja osavad. See paistis võist- lusel hästi silma ning nagu ütlesid ka meie heade koostööpartnerite Eesti Masinatööstuse Liidu ja Eesti Inseneride Liidu esindajad, siis tehniline tase võistlusel oli väga kõrge. Liidud jälgivad osalevaid noo- ri teraselt, sest tööturul otsitakse just sellist insenerimõtlemist.“
Tartu Tamme Gümnaasiumi võistkond Tammetõru.
Võistlusel kehtivad ranged reeglid: kohustusliku põhiülesandena peab õpilaste ehitatud satelliit mõõtma õhutemperatuuri ja õhu- rõhku ning edastama andmed iga sekundi järel maapealsesse sidejaama. Lisaks saavad meeskonnad kavandada oma satelliidile lisamissiooni, mille sisu võivad nad ise valida. „Näiteks on mõõdetud UV-kiirgust. Üks võistkond tahtis ehitada kulguri ehk süsteemi, mille puhul satelliit pärast maandumist n-ö koju tagasi sõidab,“ toob Pai näiteid. „Lisamissioon võib olla mõni teaduslik mõõtmine või insenertehniline katse, mis aitab demonstreerida satelliidi võimalusi ja meeskonna loovust.“ Enne lennukatseid kontrolliti põhjalikult, kas satelliidid vastavad kõigile tehnilistele nõuetele. Kui mõni süsteem nõuetele ei vastanud, ei saanud see lennata. Samadel põhimõtetel kontrollitakse süstee- me ka päris kosmosemissioonidel. Pai sõnul paistis võidumeeskond silma tugeva tehnilise ja teadusliku taseme, hea kommunikatsiooni ja meeskonnatööga. „Neil toimisid kõik neli kriteeriumi väga hästi,“ märgib ta. Võistlusel juhtus ka vipe- rusi. Näiteks üks võistkond ei leidnudki oma purki üles, kuigi airtag oli sellel küljes. Juhtus ka seda, et purkidega kadus side. Osalemisidee tuli õpilastelt Tamme Gümnaasiumi võistkonna juhendaja ning sama kooli füüsi- ka- ja robootikaõpetaja Hans Hubert Sams räägib, et idee võistlusel
„See on kontrollitud, kuid samas keeruline kosmosemissiooni simuleeriv maailm, mis arendab oskusi, mida ei saa õpikust.“ Tõnis Rüütel, CanSat Estonia 2026 peakorraldaja
91
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook