Merega seotud ametid kanduvad sageli põlvest põlve ning peagi kaks aastat Muuga sadamakapteni asetäitjana töötava Daria Minakova puhul kehtib see samuti. Armastuse mere ja merel töötamise vastu päris ta oma vanaisalt, kes töötas kalalaevadel. uigi vanaisa merejutud ja tema pildialbumite vaatamine K jäävad Daria varasesse lapsepõlve, said just neist alguse kutsumus ja huvi merenduse vastu, mis pole teda tänaseni jätnud. Lisaks toob ta esile, et Eesti on mereriik – mere ääres elades ja seda iga päev nähes tekib üsna loomulikult mõte siduda oma elu ja töö merendusega. Just esimesed kokkupuuted merendusvaldkonnaga said määra- vaks, et Daria suundus pärast gümnaasiumi lõpetamist Eesti Mere- akadeemiasse õppima. Nüüd kinnitab ta, et valdkond osutus vägagi huvitavaks, vaheldusrikkaks ja põnevaks, mistõttu on ta sellele truuks jäänud ja veel juurdegi õppinud. Nii omandas ta Tallinna Tehnikaülikooli meretranspordi juhtimise magistriõpingute kõrvalt Soomes Novia rakendusteaduste ülikoolis 2021. aastal veel magistrikraadi autonoomsete meresõiduoperatsioonide alal, sest näeb selles valdkonnas meresõidu tulevikku. Selleks võib veel minna aastaid, aga kõik märgid näitavad, et laevaliiklus liigub digitaliseerimise poole. Töö rahvusvahelises seltskonnas Pärast 2014. aastal Eesti Mereakadeemia laevajuhi eriala lõpeta- mist leidis Daria Minakova esimese töökoha kaubalaeval, kus sai kohe ka rahvusvahelise meresõidu kogemuse. Ta usub, et meren- dushariduse omandamise järel avanevad paljud rahvusvahelised võimalused ja karjääriväljavaated – selle hariduse toel leiab kindlasti huvipakkuva töökoha või saab õpingutega edasi liikuda. Meren- duses on rohkesti nii otseselt meresõiduga seotud erialasid kui ka selliseid, mille põhitöö toimub hoopis kuival maal. „Meresõidu puhul on valikuvõimalusi palju, sest laevad on väga erinevad. Näiteks on kaubalaevade seas kuivlastilaevad ja tankerid, lisaks veel reisilaevad ja kruiisilaevad,“ kirjeldab Minakova merel töötamise iseärasusi. „Valikuid on palju – mõned minu kursuse- kaaslased töötavad siiani meremeestena eri laevadel väga rahvus- vahelises kollektiivis. Meresõidu puhul tuleb alati arvestada, et töötajad on eri rahvustest. Välismaa lipu all sõitvatel suurtel laevadel on aga eri riikidest ja kultuuritaustaga inimesi veelgi rohkem.“ Minakova lepingujärgne vahetus kaubalaeval kestis viis kuud ning ta toob esile, et see on harjumise ja oma mõttemaailma kujundamise küsimus – olla kuude kaupa eemal nii kodust kui ka kindlast maast.
„Sa võtadki seda nii, et laev on selle aja jooksul nii sinu kodu kui ka töökoht. Sellega tuleb lihtsalt harjuda,“ ütleb Minakova. „Vahetuse pikkus sõltub lepingust ning pead arvestama sellega, et elad selle aja vältel laevas. Ega muud erinevust ei ole, kui asjaolu, et elad merel laevas, kus kõik vajalik on ühes kohas olemas. Vahepeal loomulikult tuleb igatsus peale, kodu on ikkagi kaugel, aga ka sellega harjub.“ Ka kuudepikkuse merereisi iga päev on eriline Harjumise ja rahulolutunde kujunemisel peab Minakova kõige oluli- semaks meeldivat tööd ning toetavat meeskonda. Nii tekib turva- tunne, huvi ei kao ning iga päev muutub eriliseks ka sellises suhteli- selt piiratud keskkonnas nagu laev. Minakova märgib ka, et tänapäeval ei ole meremehe amet enam ehk niivõrd romantiline kui aastakümneid tagasi – fookuses on töö, mis peab toimuma võimalikult efektiivselt. Laevad ei seisa sadamates enam üldjuhul nädalate kaupa ning vahel pääseb laevapere korraks maale, teinekord aga selleks võimalust ei teki. Kuigi see amet võimaldab maailma näha, ei saa end siiski turistina tunda. Pealegi on suured sadamad tihtipeale linnadest eemal ja seal polegi kusagile minna. „Arvestama peab ka sellega, et maale saab minna oma vabast ajast,“ selgitab Minakova. „Mõni soovib puhata, teine eelistab maale minna ja linnas ringi vaadata.“ Pärast kaubalaeval töötamist jätkas Daria Minakova tüürimehena Tallinki laevadel, kus möödus seni pikim tööperiood tema elus. Seal muidugi enam nii pikki vahetusi polnud – tööl tuli olla nädala või paari kaupa –, mis andis võimaluse omandada töö kõrvalt kaks magistrikraadi. Karjääri järgmine etapp sai teoks soovist ellu muutust tuua Karjääri järgmise sammu ehk liikumise Muuga sadama sadama- kapteni asetäitjaks võttis Daria Minakova ette mitte koduigatsusest, vaid sellepärast, et ta on seadnud eesmärgiks planeerida oma elu ja karjääri perioodide kaupa. Nii võttis ta pärast Eesti Mereakadeemia lõpetamist sihiks sõita viis aastat merd. Kui see aeg mööda sai ja oli vaja uus plaan teha, otsustas ta, et jätkab merel veel viis aastat. 2024. aastal sai ka see aeg täis ning sündis otsus midagi muud proo- vida. Soovitud töökoht oli endiselt merendusvaldkonnas, kuid see- kord maismaal ja administratiivses rollis. Nii avanes tal võimalus siirduda tööle AS-i Tallinna Sadam. „Kandideerisin sadamakapteni asetäitja ametikohale ja osutusin valituks. Nüüd ongi nii, et kui ma varem vaatasin merelt maa poole, siis praegu tuleb enamasti vaadata maalt mere poole,“ kirjeldab Daria Minakova oma tööd Muuga sadamas. „Ma ei ütleks, et magistriõpingud said ette võetud kindla plaaniga teha just selline karjäärimuutus. Lihtsalt saabus hetk, mil soovisin oma ellu muutusi tuua ja karjääris edasi liikuda. Aga toona, kui hakkasin merd sõitma, ma loomulikult ei teadnud ette, millal see hetk saabub.“
9
TEEJUHT / NR 18
Powered by FlippingBook