ÕHK
Eesti Lennundus- muuseumi sünd ja jätkusuutlikkus AJALUGU Mati Meos , Eesti Lennundusmuuseumi asutaja ja tegevjuht Eesti Lennundusmuuseumi asutamine oli üsna isikukeskne, mis siiski rajanes II maailmasõja järgsele olustikule Eestis. Ühelt poolt ei olnud Eesti Vabariigi aegsest lennundusest materiaalses mõttes midagi säilinud, teiselt poolt nõukogude võimu ajal kujunes Eesti lennubaaside arvult Euroopas üheks tihedamini asustatuks territooriumiks. esti rahvusest isikutel oli üsna raske lennundusse pääseda. E se Tartu Lennundusmuuseum, mis hiljem nimetati ümber SA Eesti Lennundusmuuseumiks. Nii kujuneski Tartus kolmnurk – Eesti Len- nuakadeemia, Eesti Lennundusmuuseum ja Tartu Ülenurme ning Raadi lennuväljad.
Vähesed mehed suutsid seda tagasi vaatamata teha. Eesti soost piloote saab lugeda üles kahe käe sõrmedel. Maailma- lennundusest puudus rahval selge ülevaade. Teavet sai suuresti ainult Ida-Saksa väljaannetest ja ajakirja Interavia tsenseeritud ümbertrükkidest. Lennundusharidus oli venekeelne ja venemeelne. Minu noorusaeg möödus Tartus, üsna Raadi lennuvälja külje all. Tavapäraselt algas päev pommitajate Tu-4 mootorite käivitamisega. Hiljem tulid lennuväljale üha uued ja uued võimsamad lennukitüübid, mille treeninglendude mürin kestis terved päevad. Sellega harjus ära, aga kui Ida-Saksast toodi Lääne-Saksamaaga liitumiseelses sagi- nas Tartusse ülehelikiirusega muudetava tiivanoolsusega strateegi- lised pommitajad Tu-22M3, siis isegi mina olin nende stardimöirgest häiritud. Aga need olid ilusad ja võimsad lennukid! Lennundus oli tasahilju südamesse pugenud. Tundsin tugevat tõm- met lennata, lennundust propageerida ja Eesti lennunduse arengule kaasa aidata. Minu lennukimudelite kogu oli nii suureks kasvanud, et see ei mahtunud normaalsesse majapidamisse ära.
Minu veendumust toetas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes kolme suure toetusprojekti raames kindlustas lennundusmuuseumi infrastruktuuri rahastamise, aga ka esimeste lennukite soetamise.
Lennundusmuuseumi asutamisel võeti aluseks järgmised teadmised, põhimõtted ja lootused: Keskmise suurusega muuseumid katavad Eestis oma tegevus- kulud piletirahaga vaid 33% mahus, ülejäänus tuleb loota riigi või kohaliku omavalitsuse toele. Rõhk tuleb panna külastatavusele, mille tagab lennutehnika eks- ponaatide olemasolu ja uuendamine. Seda sai teha vaid töö- tasude kokkuhoiu arvelt. Lennundusmuuseumist pidi saama valdkonna juhtiv muuseum, mis pidi edu korral kindlustama riigi toetuse nii tegevuskulude katteks kui ka investeeringuteks. Lennundusettevõtted ja lennundusringkond tervikuna näitavad initsiatiivi lennundusmuuseumi jätkusuutlikkuse tagamisel.
Riigikogu liikmena olin kogunud kontakte ja uurinud võimalusi len- nundusmuuseumi asutamiseks. 2000. aastal asutasingi sihtasutu-
102
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook