ÕHK
Eesti Lennundusmuuseumi õhuvaade.
haruldase lennukitüübi hävitaja Saab Viggen-37 maandumine 2005. aastal Ülenurme lennuväljal ja selle pukseerimine lennundus- muuseumi eksponaadiks.
Lennundusmuuseum on saanud küll ekspertide suhteliselt kõrged hinnangud nii ekspositsiooni koosseisu kui ka muuseumi korras- tatuse kohta ning muuseum on osutunud külastatavaks turismi- objektiks, ent kahjuks pole veel saanud Kultuuriministeeriumi toe- tust. Lennundusmuuseumi esimeseks tõeliseks ja märgiliseks ekspo- naadiks sai Piirivalve Lennusalgalt sümboolse hinna eest soetatud helikopter Mi-8. Selle vedasime Pärnust kohale oma Belarus-trakto- riga 2002. aastal. Traktoristil polnud isegi sobivat juhiluba. Aga aeg oli veidi lõdvem ja selline isetegevus läks läbi. Tõsiseks edusammuks oli Poola projekt, kus Poola suursaadiku ja Poola Õhuväe ülema tugeval toel saime kingituseks Poola Õhuväelt hävituslennukid Su-22M4, MiG-21-bis, treeninglennuki TS-11 Iskra ja helikopteri Mi-2. Poola Kaitseministeeriumil olid omad huvid ja nii näitas Poola riik oma võimekust. Kohale lendas transpordilennuk An-26, pardal 26 lennutehnikut lennutehnika kokkumonteerimiseks. Nädalaga oli töö tehtud ja võisid kohale lennata kindralid, et pidulikult kingitus lennundusmuuseumile üle anda. Eesti poolt andis tugeva toe Eesti Õhuväe ülem Teo Krüüner. Teiseks suuremahuliseks õnnestumiseks oli Ukraina projekt, kus presidentide Arnold Rüütli ja Viktor Juštšenko vahendusel otsustas Ukraina võõrandada lennundusmuuseumile muudetava noolsusega pommitaja Su-24 (baseerus ka Ämaris), hävitaja MiG-23MLD (ba- seerusid Tapal, Haapsalus ja Pärnus) ja treeninglennuki L-39 (kasu- tab ka Eesti Õhuvägi). Projekti kulud kattis osaliselt EAS.
Ekspositsiooni koostamisel oleme kogenud mitmeid õnnestumisi: Itaaliast hävitaja F-104S-ASA Starfighter, Šveitsist Mirage IIIRS.
Omamoodi õnnestumiseks tuleb lugeda Inglismaalt lennukite restaureerija Jet Art Aviation Ltd partneriks leidmine, kellelt enne Brexitit õnnestus soetada kolm haruldast lennukit: vertikaalstardi ja maandumisega Harrier GR.2, Panavia Tornado ADV ja taktikaline ründelennuk SEPECAT Jaguar. Lennundusmuuseum võrdleb tahes-tahtmata ennast teiste muu- seumide rahastamisega. Lennundusmuuseumi püsikulude puudu- jäägi ja investeeringute katmiseks on lennundusmuuseum organiseerinud Eesti Lennupäevi, mille tulu aga ei võimalda ikkagi komplekteerida lennundusmuuseumi püsikoosseisu. Nii on len- nundusmuuseumis 6 kuud püsivalt tööl ainult kassapidaja. Meenutuseks – hooldada on 10 ha territoorium ja 36 lennukit, 5 heli- kopterit ning 700 lennukimudelit. Eesti Lennundusmuuseumi suureks probleemiks on sooja angaari puudumine, mudelite eksponeerimispindade vähesus ja poollahtiste angaaride vähesus, mistõttu on mitmed eksponaadid lageda taeva all. Lennupäevade korraldamiseks oleks vajalik lennuraja telje pööra- miseks ja lennuraja 200 m pikendamiseks lisamaa. Põhiprobleemiks on baasfinantseerimise vajadus muuseumispet- sialistide palkamiseks. Seega loodan, et peagi on võimalik suuremat toetust saada ka riigi poolt, kas kultuuri- või majandus- ja kommu- nikatsiooniministeeriumilt.
Saavutuseks oli kokkulepe (pärast viis aastat kestnud läbirääkimisi) Rootsi Õhuväemuuseumiga, et nad deponeerivad tähtajatult küsitud lennukid Eesti Lennundusmuuseumis. Lausa joovastust tekitas
104
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook