Sigrid Uik on lennujuhina töötanud aastaid. Praegu on ta spetsiali- seerunud lähi- ja lähenemislennujuhtimiskeskuses toimuva Tallinna ja Ämari lennuväljade liikluse juhtimisele. Ülelende juhivad teise oskusmärkega lennujuhid. Üldiselt jaotubki lennujuhtimine Eestis kolme üksuse vahel – lähilennujuhtimine – lennud, mis toimuvad lennuvälja vahetus läheduses või puudutavad õhusõidukite liikumist lennuväljal, lähenemislennujuhtimine, mis puudutab Tallinna ja Ämari lennuväljale saabuvaid või sealt lahkuvaid lende ning piirkondlik lennujuhtimine, mis juhib ülelende läbi Eesti õhuruumi. Lennujuhiks saab läbi tiheda valikusõela Lennujuhte ehk lennuliikluse korraldamise spetsialiste, kes diplomi saamise järel võivad töötada nii Eestis kui ka välismaal, koolitab meil enamasti välja Eesti Lennuakadeemia. Õppeaeg kestab kolm aastat ja on tasuta, aga tudengite hingekirja pääsemiseks nõutakse kandi- daadilt üksjagu spetsiifilisi eeldusi, mis on omased ainult lennun- duse valdkonnas. Näiteks tuleb sooritada FEAST-test ning läbida intervjuu, teha tervisliku sobivuse kontroll ja olema peab ka hea inglise keele oskus. Sisseastumiskatsetel võib koguda maksimaalselt 100 punkti ja reaalsus on see, et isegi kui soovijaid jagub, suur osa neist lihtsalt neid katseid ei läbi, sest lennujuhilt oodatakse nii teadmiste kui ka isikuomaduste vallas võimeid, mis paljudel meist paraku puuduvad. Sigrid Uik tõdeb, et lennujuhte on tänaseni keeruline leida just sel põhjusel, et vaid vähesed huvilised läbivad tiheda sõela, mis selle elukutse esindajatele seatud. Sedamööda, kuidas majandus kriisi- dest toibub ning taas tõusuteele asub, tuleb ilmselt taas päevakorda ka vajadus lennujuhte juurde palgata. Sigrid Uik ütleb, et kõige halvavamalt mõjus Eesti lennundusele eelmise aasta 24. veebruaril puhkenud sõda Ukrainas, millest tingitud sanktsioonide tulemusena ei saa Venemaa lennukid kasutada Euroopa Liidu õhuruumi ja ka vastupidi ei toimu lende. Enne seda oli koroonapandeemia juba mõjutanud lennundust ja vähendanud oluliselt lendude arvu. „Lennukid, mis Venemaa poolt tulles Eestist üle lendavad, on praegu enamasti Hiina kaubalennukid. Reisilennukeid nende hulgas pole, sest hiinlasi hirmutab koroona ja ilmselt ei soovi ka nemad oma inimesi üle Venemaa lennutada,” selgitab Uik. „Tallinna lennuliiklust, sh reisilende, Venemaa suuna sulgumine eriti ei mõjuta, sest ka varem tulid meile sealtkandist vaid üksikud lennud. Tallinna terminali lennuliiklus on pärast koroonakriisi päris hästi taastunud. Praegu on see küll veel umbes 20% allpool pandeemiaeelset taset, aga elav- nemine on ilmne.” Juhtida tuleb Tallinna ja Ämari lennuvälja liiklust Ülelendude puhul võtab lennujuht Eesti õhuruumi ületava lennuki n-ö vastu, registreerib selle ja kui lennuki piloot soovib muuta kõrgust, annab selleks loa. Ning kui lennuk lahkub Eesti õhuruumist, annab meie lennujuht selle üle järgmise riigi lennujuhtimisüksusele. Tallinna saabuvate ja siit väljuvate lennukite puhul on rohkem tegemist. Lähenevad lennud tuleb vajadusel järjestada, need tuleb hajutada väljuvatest lendudest ja vajadusel kusagile Tallinna lähiümbruse kohale ootele suunata ning ka starti ootavad lennukid tuleb järjekorda seada. Samad tööoperatsioonid kehtivad Ämarist
TASUB TEADA: Lennujuhtimine jaguneb üksuste vahel TWR ( Tower Control Unit ) – lähilennujuhtimisüksus, mis juhib lende lennuväljade vahetus läheduses ning stardi/maandumisrajal ja ruleerimisteedel. Tallinna TWR osutab lähilennujuhtimisteenust Tallinna lennuväljal ning selle vahetus läheduses ( ca 10 meremiili) ning kuni 1700 jala ( ca 600 m) kõrguseni. Lähilennujuhtimiseks on vajalik visuaal- ne kontakt õhusõidukiga ja seda tehakse lennujuh- timistornist (Tallinnas, kõrgus ca 35 m maapin- nast). APP ( Approach Control Unit ) – lähenemislennu- juhtimisüksus, mis tegeleb nii saabuvate kui ka lahkuvate õhusõidukite juhtimisega lennuväljade lähenemisalades. APP vastutusala on Tallinnas ca 40 meremiili lennuväljast ning kuni 9500 jala ( ca 3000 m) kõrguseni. Lendude juhtimiseks selles alas kasutatakse radari abi. APP lennujuht määrab saabuvatele õhusõidukitele maandumisjärjekorra ning hajutab väljuvad õhusõidukid saabuvatest. ACC ( Area Control Centre ) – piirkondlik lennujuh- timisüksus, mis juhib peamiselt ülelende kogu Eesti õhuruumis, kõrgustevahemikus 9500 ( ca 3000 m) – 66 000 jalga ( ca 20 000 m). Tallinna ACC juhib osaliselt ka Helsingi Vantaa lennuvälja lähenemis- lende (osutab abi lähenemisjärjekordade koostami- sel). TWR/APP ( combined Tower and Approach unit ) – ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimisüksus. Osutab protseduurilist lennujuhtimis-, info- ja häire- teenust Tartu lennuvälja ümbritsevas lähi- ja lähe- nemisalas. Tartu lähiala ulatub 11 meremiili, lähene- misala 40–50 meremiili kaugusele lennuväljast. AIP grupp ( Estonian Aeronautical Information Publi- cation ) tegeleb lennundusalase teabe kogumise, töötlemise, vormindamise, avaldamise ja levitami- sega. See on info, mida läheb vaja lendude planeeri- misel ja läbiviimisel. Lennujuhtide ja pilootide vaheline suhtlus toimub üldjuhul inglise keeles – harvem ka eesti keeles. Tallinna lennujuhtimiskeskuses töötab 187 ini- 2 mest, hallatavat õhuruumi on 77 080 km , ööpäevas teenindatakse talvel keskmiselt 385 ja suvel 466 lendu ja keskuse suurim klient on Finnair. Keskust varustab energiaga mh 432 päikese- paneeli.
Allikas: EANS
113
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook