ÕHK
Rakenduskõrghariduse lõputöö „Tartu piirkonna õhuruumi analüüs mehitamata õhusõiduki süsteemide testala loomiseks“.
LÕPUTÖÖ
Mehitamata õhusõiduki süsteemide testalade planeerimine
ehitamata õhusõidukite turu suuruseks hinnati 2020. M aastal 14,3 miljardit USA dollarit ja prognooside kohaselt ulatub see 2030. aastaks umbes 53 miljardi USA dollarini, mis kujutab endast 14% kasvu (Precedence Research, 2020). Kiire valdkondliku arenguga sammu pidamiseks ning ideejärgus olevate seadmete ohutuks testimiseks on oluline luua keskkond, kus välja- arendatavaid tooteid ja teenuseid saab enne turule toomist katse- tada. Tulenevalt valdkonna uudsusest, on puudu asukohtadest, kus mehi- tamata õhusõiduki süsteemide arendajad saaksid oma seadmeid ohutult, ent vajaduspõhiselt ja seadusega kooskõlas testida. Selleks, et selliseid alasid luua, on oluline ära kaardistada mehita- mata õhusõiduki süsteemide arendajate vajadused ning teha mit- meid riskianalüüse. Eestis baseeruvate mehitamata õhusõiduki süsteemide arendajate vajaduste kaardistamiseks korraldatud küsitluse käigus 2022. aas- ta kevadel selgus, et testalal soovitakse testida eeskätt mehitamata Lähiaastate suurim väljakutse lennundussektoris on mehitamata õhusõidukite (UAV – unmanned aerial vehicle ) turvaline integreerimine õhuruumi ning sellele vastava seadusandluse kujundamine.
Ingrit Roosileht
Eesti Lennuakadeemia vilistlane
Foto: erakogu
õhusõidukeid, side- ja kommunikatsioonivahendeid ja erinevaid sidevahendite segajaid. Arendajad sooviksid testimisi läbi viia VLOS lendude puhul 600 x 600 m maa-alal ja BVLOS lendude puhul tõid kaks vastanut välja, et testimiste horisontaalseks ulatuseks piisaks 1–2,5 kilomeetrist. Viis vastanut leidis, et see vahemaa võiks ulatuda 5–15 kilomeetri kaugusele. Üks vastanu tõi välja vajaduse lennu- koridori järele, mille ulatus oleks 40 kilomeetrit ning seda saaks lennumissiooni vajaduste kohaselt pikendada kuni 100 kilomeetrini. Testimiste kõrgusvahemikuks prognoosis kuus vastanut 0–150 meetrit maapinnast, kolm vastanut 200–300 meetrit maapinnast ning üks vastanu avaldas soovi üksikutel kordadel testida ka kütusekulu kuni lennukõrguseni FL155. Testala parameetritest vähemtähtsaks ei peetud ka seda toetavat tugitaristut, mis peaks võimaldama varjualust, elektri olemasolu ja baasvajaduste katmist, kuna testimisi võidakse korraldada nii päeval kui ka öösel. Lisaks arendajate vajadustele kaardistati uuringu käigus esmased riskid maa peal ja õhus, mille käigus selgus, et testala mõistes tekib kõrgeima riskiga ohuala Tartu ja Elva linna piiridesse, kus asustus-
116
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook