Tartu testala primaarne riskide kaardistus ja soovitatud testala asukoht.
Kaart: Erakogu (baaskaart: Eesti Maa-amet. (2022). Kaardirakendused. (Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Transpordiministeerium, Statistikaamet) Geoportaal: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html).
2 tihedus 1 km kohta on kõige suurem. Lisaks linna aladele on sama- de kriteeriumite põhjal kõrge riskitasemega kohad ka Tartu–Viljandi ja Tartu–Võru maanteed, kus UAV alla kukkudes kasvaks liiklus- õnnetuste oht. Tihedalt asustatud kohtadele lisaks joonistusid välja ka kõrgemad takistused, linnualad ning suurõnnetuse ohuga alad, mida käitajad peavad lende planeerides jälgima. Õhuriskide aspektist on kõige kõrgema riskitasemega kohad Tartu lennuvälja instrumentaallähenemissektor ning Tsoon 7 ja Tsoon 8 harjutus- ja treeningtsoonid. Lisaks sellele veel ootealad ning Uniküla lasketiir. Tartu piirkonna testala loomisel on eriti oluline tagada ohutu koos- töö nii testala kasutajate kui ka AS Pakker Avio õppelendudega seotud osaliste vahel. Soovitatud testala asukoha määramisel läh- tuti sellest, et kõrgema riskiga alasid testimiseks esialgu ei kasuta- taks. Analüüside tulemusel selgus, et olemasolevatele andmetele tugi- nedes oleks otstarbekas luua testala Tartu lennujaamast edela suu- nas nelja tsooni jaotatuna. Testala tsoonidesse jaotamine tagab dünaamilisuse ning võimaluse õhuruumi võimalikult optimaalselt ära kasutada, segamata seeläbi teisi õhuruumi kasutajaid. Testala 2 neli tsooni laiuksid selle lõputöö põhjal kokku 100 km suurusel alal. Testala asukoha ettepanekul lähtus autor põhimõttest, et õppe- lendude alad jääksid segamatult puutumata, küll aga joonistus testala asukoht Valgjärve Tsoon 7 kõrvale. Treeninglennu ja testala vahele jättis autor kaardi visandamisel puhverala ning õhuruumi ohutut jagamist ja optimaalset kasutamist toetab siinkohal testala
Soovitatud testala asukoht 3D kaardil. Kaart: Eesti Maa-amet. (2022). 3D kaardirakendus. Retrieved Mai, 2022 from 3D ruumiandmed: https://3d.maaamet.ee/kaart/
dünaamilisus, mis võimaldab erinevaid tsoone vajadusel aktivee- rida.
Nüüd, aasta hiljem, on teada, et esimene sellelaadne testala Eestis planeeritakse luua Väike-Maarja ja Jõgeva vahelisele hõredalt asus- tatud alale. Selleks loodud kontseptsioon näeb ette eraldatud õhu- ruumi mehitamata õhusõidukite lendudeks, mida saab osadena aktiveerida lühikese etteteatamisajaga (24 h) ning mille kõrgus ulatub kuni FL095ni. Kontseptsiooni kohaselt võiks alal lennata mitu UAVd korraga ning võimalik oleks lennata VLOS, EVLOS ja BVLOS lende. Lisaks oleks eraldatud alas võimalik katsetada sidevahendite segajaid. Plaanis on luua ka lennukoridorid, et vältida konflikte, tagada riskipuhver ning võimaldada lendamist testala eri sektorite vahel. Edaspidi on soov luua ka geoala, mis oleks vaba avatud kategooriale esitatud nõuetest ning võimaldaks sooritada lende väiksema administratiivkoormusega.
117
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook