Mul tilgub süda verd, sest kulutame väga palju raha ühis- transpordile, ent mõne koha pealt tahaks öelda, et tegemist ei ole ühistranspordiga. Olen isegi teinud nüüd mõned reisid Hiiumaale ja Saaremaale ühistransporditeenuse proovimiseks ja koostöö- partneritega kohtumiseks. Kui me lendame Hiiumaale ja sealt tagasi ning lennukis on vaid kolm riigiametnikust reisijat, siis ma väidan, et see on riigi raha kuritarvitamine. Tegelikult tulebki kõva häälega öelda, et see on mugavusteenus ja seda ei pea kogu ühis- kond ühiselt kinni maksma. Veebruari esimesel nädalal käisin Saaremaal, mille vahet käivad parvlaevad iga kolmekümne viie minuti tagant ja on tegelikult rohkem kui pooltühjad. See on riigiressursi ülekulutamine. Tellime praegu viiendat parvlaeva. Kas see on tegelikult vajalik? Teatud het- kedel tipukoormuse juures on tõesti võib-olla ressurssi veidi puudu, aga ükski tark omanik ei investeeri tipukoormuse nõudlusest tule- nevalt. Loodetavasti jõuame kunagi sinnani, et tahame olla targad tellijad ja riigiraha efektiivsed kasutajad. Meil on veel palju areneda nii liinivõrgu planeerimise, kogu ühistranspordi korraldamise kui ka vastutuse ja struktuuri jaotuse suhtes. Kindlasti on ühistranspordis oluline stabiilsus, et klient teaks planee- rida oma liikumisi. Ent ühistranspordi tellijad peavad jääma ausaks ning riigimehelikuks ja ütlema, et kui seda nõudlust tegelikult ei ole, siis ka tegelikult sõita ja lennata ei tohiks. Seda me kahjuks ei tee ja keegi ei julge nii öelda. Ühe hea näitena võin esile tuua Hiiumaad, kus on mõeldud laevade, lennukite ja busside liikumisele terviklikult. Ehk kui lennuk maandub või parvlaev jõuab sadamasse, siis buss on ootel ning reisijatel on hea edasi liikuda ka ühistranspordiga. See oli hea näide väikse kogu- konna tervikpildist. Tahaks loota, et samamoodi planeerivad ja mõtlevad läbi oma tegevusi ka teised ühistranspordikeskused. Transpordiametile jääb ka edaspidi keskse koordineerija ja ideede pakkuja roll. Võib-olla tehnoloogiliste platvormide või lahenduste pakkujana, sest vaevalt ükski ühistranspordikeskus hakkab oma piletisüsteemi eraldi arendama. Kuidas peaks toimima rahastus- mudel? Praegu on maakondlik bussi ühistransport tasuta, ent kas see jääb ka tulevikus nii või mitte. Kas taastub omavalitsuste rahas- tuse osalus või sõitjate omaosalus, see kõik mõjutab süsteemi toimimist. Kokkuvõtvalt, kindlasti vajab ühistransport lisarahasta- mist, ent seda raha tuleb ka mõistlikult kasutada. Mis on suurimad asjad, mida sa soovid viie aasta jooksul ära teha? Kui ma esimest korda kandideerisin Transpordiameti peadirektoriks kaks aastat tagasi, siis küsiti, kuhu tahan jõuda 2025. aastaks. Need suured eesmärgid on tegelikult ka praegu samad.
Kandideerimisel lõpetasin oma ettekande slaidiga, mis oli vaade olukorrale viie aasta pärast, kus oli pilt Liikuvus- ametist, mille osaks olid ka rongid. Ma arvan, et selles suunas liikumine on õige. Organisatsiooni nime mõttes me kindlasti ka jõuame sinnani, sest kogu liikuvuse temaatika ühendab meid.
tajad, liiklusohutussaadikud, siis saavad ohutusteemad veelgi laie- mat kandepinda.
Kolmandaks tahan, et siin töötaksid pühendunud, oma ametit väga hästi oskavad, head ja hinnatud spetsialistid ning nad oleksid see- juures õnnelikud. Õnnefaktori olemasolu on minu jaoks väga olu- line. Seegi võiks olla üks ülesanne, et inimestel on sära silmis iga päev siia tööle tulles ja koju minnes. Kandideerimisel lõpetasin oma ettekande slaidiga, mis oli vaade olukorrale viie aasta pärast, kus oli pilt Liikuvusametist, mille osaks olid ka rongid. Ma arvan, et selles suunas liikumine on õige. Organi- satsiooni nime mõttes me kindlasti ka jõuame sinnani, sest kogu liikuvuse temaatika ühendab meid. Peadirektori töö on üsna pingeline ning selleks, et mitte läbi põleda, on vaja kindlasti lõõgastuda. Millega sina oma pingeid maandad? Olen tippjuhi rolli täitnud juba 1993. aastast ning elu on õpetanud mind kontsentreeruma ja pühenduma teatud asjadele ning andnud oskuse ka lahti lasta. Kindlasti mu pere ja lähedased teavad seda, et algusaastatel ma tegelikult ka töötasin 24/7. Nüüd ma seda enam ei tee. Nädalavahetusi ma väga kergekäeliselt enam ära ei anna. See on kogemustega õpitud oskus, mida mul noorena ei olnud. Hobidest rääkides motiveerib mind endiselt rahvatants, millega tegelemist alustasin juba 1983. aastal koos kalli abikaasaga. Koos käime trennis tänapäevani vähemalt kord nädalas. Rahvatants on kindlasti teema, mis minu peret ühendab ja liidab. Hobi on meid vii- nud paljudele toredatele välisreisidele, mis annavad kindlasti energiat ja oluliselt laiemat vaadet kogu maailmale. Viimased kaks aastat on minu parim roll olnud olla vanaisa. See on hästi armas ja tore tegevus. Nädalavahetustel anname noortele puhkust ja saame nautida vanavanemateks olemist koos poja- pojaga. See paneb vanaisal silma särama, et saan aidata kaasa väikese mehe kasvamisele temaga koos mängides ja möllates. Äge!
Esiteks, et Transpordiametit peetaks kõige uuendusmeelsemaks riigiametiks. See on üks tõsine katsumus minu jaoks.
Teiseks võiks meie amet olla tuntud kui peresõbralik organisat- sioon. Minu jaoks on see oluline väärtus, et meie pere oleks laiem. Mitte ainult meie töötajad, vaid ka meie pereliikmed ja lähedased tunneksid, et nad on kaasatud Transpordiameti töödesse ja tege- mistesse. Nemadki võiksid olla sama moodi nagu meie endi töö-
13
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook