Andres Laasma KOMMENTAAR
Tegelesin detailideni peaaegu kõigi väikesaarte ühendus- tega, välja arvatud Abruka ja Vilsandi. Meil oli kümme liini, seitse põhilaeva ja kaks varulaeva. Tean täpselt, kui palju laevad kütust kulutavad ja keskkonda saastavad, kui palju laevade käigus hoidmiseks personali vaja on ning kui tihti neid tuleb hooldada ja mis see maksab. Töö riigilaevadega on sisult üsna sarnane, kuid võimalusi selle efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks on palju rohkem. Kihnu Veeteedes oli põhirõhk liinide teenindamisel ja ope- raatoril polnud suurt võimalust panustada laeva ega tee- nuse rohelisemaks muutmisele, kuna kõik oli hanke- tingimustega paika pandud. Kõige rohkem stressi tekitaski avalik huvi liiniveo detailide vastu. Kümme aastat on väga pikk aeg. Tundsin, et pliiats hakkab nüriks minema. Olin oma doktoritööuuringuga innovat- sioonilainel ja kui sai teatavaks, et luuakse uut organisat- siooni, kus sihiks on kliimaeesmärgid, uuendused ning areng, tekkis küsimus, et kes siis veel teeb, kui mitte ise. Kihnu Veeteed andsid hea arusaama Eesti laevandusest Transpordiameti ülesandeks jääb ka järelevalve kõigi lipuriigi funktsioonide üle ehk laevade ja sadamate järelevalve, veeteetasude kogumine ning laevaliikluse korraldus ehk VTS. Eraldi laevastik jääb Eesti Kaitseväe mereväele, kuhu anti üle ka neli seni Politsei- ja Piirivalveameti käsutuses olnud suuremat patrull- ja mitmeotstarbelist laeva. Ka jäämurre vajab uut kontseptsiooni Riigi ülesandeks jääb ka jäämurdetööde koordineerimine Eesti vee- teedel, kuid uute mitmeotstarbeliste laevade projekteerimisel ja ehitamisel on ka jäämurdmine järjest rohkem Riigilaevastiku üles- anne. Praegu on laevastiku nimekirjas ka tehniliselt heas korras, kuid moraalselt juba eelmise põlvkonna jäämurdja, 60aastane Tarmo. „Tarmo korras hoidmisse on investeeritud, kuid sinna hakkab kuluma üha rohkem ressurssi. Eestisuurusel riigil on raske hoida ühefunktsioonilist laevastikku. Peame oskama välja töötada laeva, mis suudab meie vetes jääd lõhkuda, meremärke tõsta ja teisi meretöid teha,“ sõnas Laasma ja lisas, et selleks on koostöös soom- lastega välja töötamisel Soome lahele sobiv jäämurdja kontsept- sioon. Jutt käib mitte ühisest jäämurdjast, vaid laevatüübist, mis oleks sarnane.
Muhu Väina regatil.
raldades. Ka suutlikkus välisfinantseeringuid kaasata on suurel ametil parem,“ põhjendas Laasma.
Peamine ülesanne aga on tema sõnul koostöö kõigi osaliste vahel, sealhulgas ka tellijate ning teiste partneritega. Näiteks tõi ta kalda- taristu, mille samaaegne arendamine on laevastiku keskkonna- sõbralikumaks muutmise eeldus. „Laevanduse areng ei sõltu ainult laevadest, vaid ka maapealsetest tarneahelatest – kas suudetakse pakkuda alternatiivseid kütuseid, kas suudetakse pakkuda laadimisvõimsust,“ selgitas Laasma. Kõige perspektiivikamaks energialahenduseks peab Laasma vesiniku kasutusele võtmist laevadel mitte sisepõlemismootorite kütusena, vaid vooluallikana elektriajamiga laevade kütuseelemen- tides. „Vesinikku saab ka fossiilkütustest, kuid siis see pole rohekütus. Eelkõige on vesinikul tulevikku energia akumuleerimise viisina. Kui tuulepargid suudavad elektrit toota konkurentsivõimelise hinnaga, siis on mõistlik see salvestada vesinikuna, mida siis saab tagasi elektriks muundada.“ Järelevalve jääb Transpordiametile ja riigikaitse mereväele Riigilaevastik on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev amet. Laevastiku ühendamist kavandades analüü- siti MKMis erinevaid juriidilisi lahendusi ja leiti, et kuna laevateenuste põhiline klient on riik, siis pole mõtet laevastikust äriühingut teha. Lootsiteenust hakkab Riigilaevastik küll korraldama, kuid lootsi- tasud laekuvad otse riigieelarvesse. Kuigi Riigilaevastik võtab üle meremärkide paigalduse ja hoolduse, jääb laevateede haldamine, planeerimine ning süvenduse korral- damine Transpordiameti pädevusse. Laasma täpsustas, et Transpordiametile jääb ka suuremate tuletornide kinnisvara halda- mine ehk tuletornide ehitised ja konstruktsioonid, Riigilaevastik vastutab vaid tuletornides olevate tulede eest.
19
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook