VESI
rid reisiahelas ja oluline on elementaarne teenuste kättesaadavus mõistlike vahemaade tagant. Üldistavalt võib öelda, et kõikides nimetatud töös vaadeldavates riikides – Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis – on väikesadamad üks osa kohaliku kogukonna toime- võrgustikust. Eesti külalissadamate koguarvu saab praegust turusituatsiooni arvesse võttes hinnata küllaldaseks. Mõistlik on arendada olemas- olevaid sadamaid võttes kasutusele keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid ja laiendades teenuste valikut. Suurimaks potent- siaaliks Eesti väikesadamate arengul on mitte niivõrd külalisaluste vastuvõtt, kuivõrd kohalike väikelaevade arvu kasv ja vajadus uute n- ö kodusadama kaikohtade järele. Arvestades vesiehitiste kõrget maksumust on vajalik väikesadamate baasinfrastruktuuri (sh süvendus, akvatooriumi lainekaitsed, kaid jms) teha suuremahulisi investeeringuid, mis ei ole enamikele operaatoritele laekuvate tasu- de suurust arvestades jõukohased. Nii nagu seni, suudab enamik sadamate operaatoreid ka tulevikus teha suuremahulisi inves- teeringuid üksnes välise finantstoe olemasolul. Veel toodi uuringus välja, et Eestis võiks olla ühine, mugav huvimere- sõidu infoportaal, mis on ühendatud sadamaregistriga, külalis- sadamatega, eastbaltic.eu portaaliga, kaardirakendusega Nutimeri ja huvimerendusega seonduvate täiendavate teenuste osutajate ülese infobaasiga. Sadamaregister, mis e-riigi lahendusena on oluline infobaas ning kanal avaliku sektori ja sadamate vahel, on regioonis unikaalne ja täidab oma esialgset funktsiooni. Sadamaregistri kasutatavuse laiendamiseks võiks see olla ühendatud Nutimere rakendusega. Täiendavalt võiks avalik sektor infosüsteemide ja andmebaaside loomisel jälgida, et eri rakendused kasutaks ja kategoriseeriks samu alusandmeid ühte moodi, näiteks laevakinnistusraamatus, sadama- registris ja EMDEs on laevatüübid nimetatud erinevalt. Näiteks punkerdaja on EMDEs kui punkerdustanker, laevakinnistus- raamatus punkrilaev, sadamaregistris oleks see laevatüüp kas vedellastilaev või muu laev; reisiparvlaev on EMDE süsteemis kui reisi- / veeremilaev, laevakinnistusraamatus reisiparvlaev, sadama- registris oleks see laevatüüp kas reisilaev või reisiparvlaev. Statistikaameti andmekorje põhimõtted on samuti erinevad, mis- tõttu ühine lähenemine võiks kujuneda kogu sektori lõikes. Kokkuvõte Sarnast sadamaregistrit kui Eestis teistes vaadeldavates riikides pole. Rootsi registris on toodud avalikud sadamad ja selle eest vastutava institutsiooni nimed ja avaliku sadama veepiir. Kokkuvõtvalt, suuri ja väikeseid sadamaid tuleb vaadelda nende geograafilist positsiooni ja tagamaad arvesse võttes, samuti analüüsides sadamate rolli ja panust kohalikku ellu ja majanduslikku süsteemi, sh tarneahelatesse nii regionaalsel, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sadamad, sarnaselt muudele infrastruktuuri objektidele, loovad eeldused piirkonna majandusarengule, kus sadamad koos seotud ettevõtetega moodustavad n-ö sadama ökosüsteemi või sadamaklastri, mis toetab kogu oma mõjupiirkonda.
Punkrilaev, ka punkerdaja, on abilaev teiste laevade varustamiseks kütusega. Parvlaev ( erry ) on autotekiga reisilaev, mida ingl f kasutatakse liinireisideks.
Sadamatasude kogumise põhimõtted on riigiti ja sadamati väga erinevad ning ainult tariifide võrdlemisega ei ole võimalik öelda, kas sadamatasud on konkurentsivõimelised või mitte. Ettekujutuse saamiseks on nimetatud uuringus arvutatud sadamatasud eri laevatüüpide lõikes ühe konkreetse laeva näitel. Näidislaev valiti elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmete põhjal ja oli nimetatud laevatüübi lõikes keskmine Eesti sadamat külastanud laev. Sadamatasude võrdlemisel tuleb arvestada seda, et kui sadamal on väiksemad tasud konkreetse laevatüübi juures, siis on see sadam konkurentsivõimelisem. Vaadata tuleb konteksti, kas näiteks see sadam konkureerib konkreetse kauba-/reisijatevoo segmendis, mida see laevatüüp teenindab. Suuremad mahud tähendavad reeglina suuremat vajadust infrastruktuuri järele, mida sadam rajama ja hooldama peab. Võrreldes Eesti, Läti, Soome ja Rootsi sadamate sadamatasusid, võib öelda, et Eesti sadamatasud on konkurentsivõimelised, sh ka riiklikud sadamatasud. Eelnevalt sai mainitud, et sadamatasude kujunemise põhimõtted on erinevad. Seoses keskkonnateema tähtsuse kasvuga on sadama- tasud üks meede, kuidas laevandusfirmasid suunata kasutama keskkonnasõbralikumaid laevu. Kõikide riikide sadamates olid mingil kujul kehtestatud soodustused tulenevalt laeva mõjust keskkonnale. Küll aga olid kasutusel väga erinevad põhimõtted, kuidas ja mille alusel soodustust saadi. Kõige põhjalikum keskkonnapõhine soodustus oli Rootsi Mereadministratsiooni vee- teetasu. Arvestades, et keskkonna teema jääb aktuaalseks ka lähi- tulevikus ja praegu pole välja kujunenud ühtset arusaama, milline oleks õige ja õiglane viis keskkonnapõhiste soodustuste tegemi- seks, võib arvata, et sadamatasude arvestamise põhimõtetes toimuvad selleteemalised muutused. Muudatuste tegemisel peab arvestama, et vajalike sertifikaatide, tõendusmaterjali jm hankimine ja esitamine ei kasvataks laevafirmade, sadamate ja teiste vasta- vate institutsioonide administratiivkoormust ja kulutusi. Tasude arvestamiseks tuleb valida selline kriteerium, mis kataks võimalikult mitmed keskkonnategurid (nt õhusaaste, mürasaaste, veesaaste jms). Detailsemat analüüsi vajab, millistest kriteeriumitest, indek- sitest vm sadamatasude säästva arengu mudelis oleks otstarbekas lähtuda. Väikesadamad iseseisvana riikide vahel ei konkureeri. Küll aga kon- kureerivad sadamatega seotud sihtkohad komplekssete väärtus- pakkumistega. Mereturismi kontekstis on sadamad pigem partne-
Uuringu aruanne on leitav siit.
22
TEEJUHT / NR 5
Powered by FlippingBook